Taimed lambi alla — aga millise?

Ehkki maailma odavaim ja efektiivseim valgusallikas on päike, ei ole seda meie laiuskraadil, eriti sügistalvel, just ülearu palju. Et kindlustada taimede tervis ja ellujäämine, oleks mõistlik pakkuda neile kunstlikku valgust, mis imiteeriks võimalikult palju loomulikku päevavalgust. Enamik taimi vajab korralikuks kasvuks ja arenguks 12-14 tunni jagu valgust. Paraku ei sobi taimele igasugune lampipirn, sest inimeste ja taimede vajadused on üpris erivnevad.

Et paremini mõista ja hinnata valguse efektiivsust ning osata poes kasvulampe valida, peaks endale selgeks tegema mõned gümnaasiumiaegsed füüsikaterminid.

Luumenid ja luksid

Valgusest rääkides kõlavad enamasti jutust läbi kaks sõpra — luumen ja luks. Luumen on kõige lihtsamalt öeldes valgusvoo ühik, mida valgusallikas kiirgab. Mida kõrgem number, seda (inimsilmale) eredam valgus.

Luks on aga valgustatuse ühik SI-süsteemis. Pinna valgustatus on 1 lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen.

Need kaks ühikut pole aga taimede seisukohalt siiski kõige olulisemad. Taimed sõbrustavad parema meelega selliste ühikutega nagu PAR, spekter ja mikromool.

Kuna taimede poolt omastatav spektrivahemik erineb veidi meile nähtavast valgu- sest, siis on kasutusel termin fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (ingl. k photosynt- hetically active radiation) ehk PAR — elektromagnetkiirgus lainepikkustega 400 kuni 700 nanomeetrit. PAR-i kvantiteeti on võimalik mõõta taimeni jõudva valguskvantide hulgana (mikromooli sekundis).

Selgel päikesepaistelisel päeval võib kiirgustihedus olla kuni 2000 μmol/s , fotosüntees taimedes toimub tegelikult aga juba väga väikese kiirgustiheduse juures — rohkelt päikest armastavatele taimedele piisab 10-20 μmol/s ning varjutaimedele 1-5 μmol/s.

Õige valgusspekter toetab kasvu ja õitsemist

Kui inimestele ja loomadele sõbralik valgus on enamasti kollase ja rohelise spektriga, siis taimekasvuks on parimad punase ja sinise spektriga valguslained. Inimsilm tajub seda kokkuvõttes violetse valgusena. Sinine spekter soodustab kasvu ning punane meelitab taimed õitsema ja viljuma. Valgustemperatuur, milles taimed ennast kõige paremini tunnevad, on umbes 6500K. Seda arvesse võttes oleks just punase-sinise spektriga valguslained siseruumides taimedele parimad. See kindlustab, et toalilled ei sure pimedal ajal ära ning ka varakevadine ettekasvatus on edukas.

Kuna inimsilmale on violetne valgus üsnagi väsitav, siis eluruumides, kus taimed on näiteks istumise vaateväljas, peaks kasutama nö full-spekter taimelampe, mida tajume valge valgusena. Vaatamata sellele, et me sinist ja punast spektrit eristada ei suuda, on nad siiski täitsa korralikku tuge pakkuvad lambid.

Foto Shutterstock

LEDid on ainsad mõistlikud taimevalgustid

Tänapäeval toodetakse enamasti LED-taimelampe (Light Emitting Diode), kuna LEDid on end ajapikku tõestanud ökonoomsete, efektiivsete ning kergete valgusallikatena. Lisaks muidugi arvukad kasutusvõimalused. Huvitav on, et pärast LEDide laialdasemat kasutuselevõttu, hakkas NASA uurima võimalusi kasutada LEDe taimekasvatuses. Eesmärgiks jõuda kunagi valgustiteni, mida saaks kasutada kosmoses toidu kasvatamisel. 90ndale lõpus NASA laborites tehtud katsed, kus PARi lainepikkustest eraldati footonid, millest taimedele polnud kasu, viis lõpuks selleni, et esimesed ettevõtted hakkasid tootma spetsiaalselt taimedele mõeldud valgusallikaid.

Kolm põhilist argumenti, miks just LED taimelambid on parimad:

• häälestatud taimekasvu soodustavale valgusspektrile;
• superefektiivsed, kulutavad kasvuvalguse tootmiseks minimaalselt energiat;
• keskkonnasõbralikud, ei sisalda elavhõbedat, ei purune nagu klaas.

Anna taimele valgust nii palju (ja vähe) kui vaja

Ei ole oluline, mis taimi sa kasvatad — oluline on lasta neil vahepeal puhata. Puhkeaeg on taimede jaoks oluline osa kasvamisest. Valguse ja pimeduse tasakaal mõjutab taimede bioloogilisi protsesse — kasvukiirust, pungade ja õite moodustumist. Suuremates taimekasvatusettevõtetes kasutatakse aegreleesid (taimereid), et reguleerida lihtsalt ja automaatselt valgusevoo aega. On olemas nö lühipäevataimed, pikapäeva taimed ja taimed, mis on päevapikkuse osas neutraalsed.

Kodustes tingimustes võiks arvestada umbes nii:

• pikapäeva taimed — vajavad päevavalgust 14-18 tundi;
• aedviljad, ürdid, enamik õitsvaid püsikuid, seemnest kasvatamine;
• lühipäevataimed — vajavad päevavalgust minimaalselt 10 tundi;
• asalead, jõulukaktused ja teised lüli- ning helmekaktused, begooniad, kalanhoed, krüsanteemid;
• päevaneutraalsed taimed — siia alla kuulub enamik lehtseid troopilisi toataimi, kes vajavad 8-18 tundi päevavalgust.

Seega leia oma taimedele õige kasvulamp - neid on sobivaid igasse interjööri, paku neile talvisel ajal lisatuge ning loodevatasti pakuvad nad silmailu ja rohelist energiat mitmeid aastaid!