Sünnipäeva lähenedes…

Täpselt kahe nädala pärast tähistame suurt sünnipäeva. Eesti riik saab 100-aastaseks! On tagasi ja edasi vaatamise aeg, on olevikus olemise aeg, kuid meie kodudes on elu ikka ühesugune. Nüüd ja sada aastat tagasi. Kuidas nii?

Andres Adamson on raamatukaante vahele ja näitusesaalidesse toonud pildid ja lood 100-st Pärnu kodust. Küsisin temalt, mida Pärnu kodud räägivad. Tsiteerin: „Lõppematut lugu töökusest ja merearmastusest. Pärnaka kodu räägib kõiki neid keerulisi, kauneid ja dramaatilisi lugusid, mille kirjanikud on kaante vahele saanud ja mis nüüd eestlase raamaturiiulitel puhkavad. Neid pole ehk nii ohtralt kui õndsal nõukogude ajal, kuid paljudes kodudes siiski arvestataval hulgal. Pärnu kodud jagavad ka Eesti ja välismaa uudiseid, kõnelevad pilvedealusest, Türgi haaremitest ja lõppematust Õnnest, sellest kolmeteistkümnest. Räägivad sõjast Ukrainas, ebainimlikust maksupoliitikast ja üleujutusest, mis iga 25 aasta tagant alati Kihnu poolt tuleb. Ja ilmast, loomulikult ilmast. Pärnu kodudes on palju põnevaid lugusid.”

Tegelikult on samad teemad õhus igas Eesti kodus iga päev: argisemad ja erilisemad, raskemad ja kergemad, kurvemad ja rõõmsamad, maast ja ilmast, poliitikast ja usust, reisimisest, õhust ja armastusest. Elust, perest ja kodust. Olulisim on seejuures, et meil oleks kodu – just meie enda nägu – ja et meie ümber oleksid inimesed, kellega neid lugusid jagada.

Head sünnipäeva meile terveks aastaks!