Soojuspump on mugav ja tõhus. Küsi nõu spetsialistilt

Energia hinna kiirele tõusule pakub leevendust õhksoojuspump. Kaasaegne inverterkompressoriga õhksoojuspump suudab ka -25 kraadi juures anda rohkem soojusenergiat, kui ise elektrienergiat kulutab. Lisaks saab kuumal suvel õhksoojuspumpa kasutada jahutamiseks. Mida veel soojuspumba kohta teada?

Nõu annab Kodukliima soojuspumpade esindaja Kristjan Kalvik. Firma tegeleb soojuspumpade, jahutuse ja ventilatsiooniga.

1. Kas soojuspumpa saab paigaldada korterisse?
Saab ikka. Arvestama peaks aga naabritega. Soojuspumba välisosa tekitab töötades mingil määral müra. Mida intensiivsemalt seade töötab, seda suurem vuhin/surin on. Samuti tilgub soojuspumba välisosast välja kondensvett, mis võib kedagi häirida. Talvel läheb välja tilkunud vesi jäässe ja moodustab seadme alla väikese jääkuhja. Üldiselt tuleb paigaldus kokku leppida ühistuga või naabritega.

2. Miks teeb osa seadmeid talvel kõva häält?
Kõva häält teevad üldjuhul seadmed, mis pole mõeldud kütmiseks meie kliimas. Neil puudub mürasummutus ja jääsulatus. Mida suurema koormusega seade töötab, seda kõvem on müratase. Müra võib suureneda ka tänu paigaldusvigadele. Seadme välisosa on paigaldatud kehvasti, tänu millele on ta viltu vajunud ning vesi ei pääse enam seadmest välja. Tekib jää, mis seob omavahel kompressori ja korpuse ning seade hakkab mürisema. Võib olla ka mõni muu tehniline rike, näiteks põhjasoojenduskaabel ei tööta, kummipuksid on katki või puuduvad üldse. Kui ruumis langeb temperatuur liiga madalale, siis tekib soojuspumbal enda jääst puhtana hoidmisega raskusi. Seadme välisosa jäätub ja hakkab mürisema. Kui on tagatud toas ettenähtud temperatuur ja seade on lumest ja jääst puhas, siis ei tohi tehniliselt korras seade häirivalt müriseda.

3. Mis vahe on soojuspumbal ja konditsioneeril?
Soojuspump on mõeldud kasutamiseks nii suvel kui ka talvel. Suvel jahutab ja talvel kütab. Konditsioneerid on mõeldud kasutamiseks ainult soojal ajal jahutamiseks. Konditsioneeridega miinuskraadide juures enam kütta ei ole otstarbekas. Üldjuhul puudub neil talvevarustus ja korralik mürasummutus. Konditsioneerides kasutatakse tavaliselt on/off-tüüpi kompressoreid, mis ei anna külma ilmaga kütmisel suurt kokkuhoidu.
Soojuspumpade juures on kasutatud inverter-tüüpi kompressoreid, mis töötavad paindlikumalt, väiksema energiakuluga ja madalama müratasemega. Soojuspumbad on varustatud talvevarustusega, mis aitab neil kütta miinuskraadidega. Nad oskavad oma välisosa ise jääst sulatada, sulatusvee väljavooluks on välisosa põhjas avad, põhja hoiab jääst puhtana spetsiaalne sulatuskaabel. Samuti on kompressori müraisolatsioon pakesm kui konditsioneeridel. Kaasaegsetele soojuspumpadele lubatakse tehase poolt tööd kütterežiimis kuni -25-kraadise välistemperatuurini.

4. Kui palju saan ma soojuspumbaga kulusid kokku hoida ning millised on hilisemad kulud hooldusele?
Soojuspumba effektiivsust mõõdetakse soojusteguriga ehk rahvakeeli kasuteguriga (lühend COP). Moodsamatel seadmetel on see number tehnilistes andmetes 5 ümber, ehk siis piltlikult öeldes: seade võtab vooluvõrgust 1 kW/h elektrienergiat, et toota 5 kW/h soojusenergiat. Tehaseandmed on saadud soojuspumba jaoks headel tingimustel (välistemperatuur +7 ja ruumitemperatuur +20). Reaalses olukorras peaks aga arvestama sesoonse kasuteguriga (SCOP). Viimane iseloomustab soojuspumba tööd kogu kütteperioodi lõikes. Meie kliimas võib arvestada SCOP näitajaks 2,5 kuni 3,5. See number näitab seda, kui mitu korda kulutab soojuspump kütteperioodi jooksul vähem energiat võrrelduna elektriküttega. Pehmemal talvel on number (kokkuhoid) suurem, külmemal jällegi väiksem.

Arvestama peab ka sellega, et käredama pakasega ei pruugi soojuspump kogu etteantud pinda ära kütta ja tuleb kasutada lisakütet (elektriradiaator, kamin, ahi, keskküte jne).

Soojuspumba tavapärase hooldusega saab kasutaja üldjuhul ise hakkama. Igakuiselt tuleb puhastada siseosa tolmufiltreid, et tagada piisav õhu liikumine läbi soojusvaheti. Aja jooksul soojusvaheti siiski määrdub. Näiteks üle 2-3 aasta võib lasta tehnikul siseosa lahti võtta ja seest kas suruõhu või vastava keemikaali abil puhastada. Lisaks kontrollitakse seadme üldist korrasolekut (külmaainelekked, elektriühendused, kondensvee äravool jne).

5. Meil on olnud õhksoojuspump juba 5a.,kas nüüd peaks kutsuma spetsilisti ülevaatust tegema?Suvel ei kasuta,talvel uhab iga ilmaga.
Enne kütteperioodi algust on soovitatav seadmele hooldus teha. 5 aastaga koguneb soojusvahetile tolmu ja mustust, mis takistab soojuse eraldumist seadet läbivale õhule ning sellest tulenevalt väheneb soojuspumba jõudlus.
Hoolduse käigus tehtavatest toimingutest on juttu siin.

6. Kas soojuspumpa võib talvel külmaperioodil(temp. alla -10 kraadi) ka välja lülitada, et kütta ruumi radiaatoritega või peab ta kogu aeg töötama, et ise mitte ära külmuda?
Soojuspump ei külmu ära. Võib vabalt välja lülitada. Samas võib soojuspumba ka tööle jätta ja radiaatoritega vajadusel juurde kütta, juhul kui soojuspump enam üksi ruumi kütmisega hakkama ei saa.

7. Minul on fuji elektrik dc inverter, korter on 70 m. Pane puldist kas või +30, aga korteris on +20 .Olen kutsunud (korduvalt) hooldaja, mõõtis mingi asjandusega, ütles et on korras. Aga ta ei vii soojust edasi. Milles on probleem? Hooldust on teinud hooldaja, seest oli üsna tolmune.
Kui seade on tehniliselt korras, siis ilmselt ei piisa tema küttevõimsusest korteri kütmiseks. Korteri soojavajadus on suurem, kui soojuspump toota jõuab. Seade ei jõua tõsta õhu temperatuuri korteris kõrgemale kui 20 kraadi. Soojuse liikumist korteris võib takistada ka näiteks sopiline planeering või suur tubade arv. Sellisel juhul peaks selles ruumis, kus soojuspumba siseosa asub, olema temperatuur märksa kõrgem, kui teistes ruumides. Seadme siseosa tolmufiltrid tuleks vähemalt korra kuus üle vaadata ja vajadusel puhastada. Tolmused filtrid takistavad õhu liikumist.

8. Huvitab maakütte kollektori toomine postvundamendil majja. See tavapärane 13 cm isolatsiooniga koorik tundub kuidagi väga vähe, et
talvel -20 kraadiga peaaegu meetrist torujuppi külma eest kaitsta. Või
ei ole põhjust muretseda?
Õige isolatsioonimaterjali valimiseks peab uurima isolatsioonitootjate tabeleid ning toru diameetri ja temperatuuride vahe põhjal valiku tegema. Külmumise pärast ei oleks vaja muretseda, sest üldjuhul kasutatakse maasoojuspumba kontuuris külmakandjana lahust, mis ei külmu veel -20 juures ära.

9. Millisesse punkti on suunatud soojapumba temperatuuriandurid? St kust võtab ta käsu ennast välja lülitada, kui etteantud soojakraadid on käes?
Soojuspumbad mõõdavad sisseimetava õhu temperatuuri. Õhk siseneb soojuspumba (seinamudeli) siseossa pealt ja väljub alt. Temperatuuriandur on tavaliselt siseosa ülemises osas õhuvõtuava juures. Mõnel mudelil võib andur olla lisaks ka veel puldi sees. Sellisel juhul määrab puldi asukohas valitsev temperatuur soojuspumba töö.

10. Meil on õhk-vesi soojuspump. Tahan teada,kas soojuspumbasse võib panna autotoosoli,et kui seda seisma panna, ei külmuks ära? Sest see on ühendatud vana radiaatorite süsteemiga.
Küttesüsteemis kasutatakse külmumise vältimiseks vee asemel vee ja glükooli või vee ja piirituse lahust. Auto jahutusvedelikku küttesüsteemides ei kasutata.

11. Kas üks õhksoojuspump suudab ära kütta kahekordse eramaja või peaks teisel korrusel olema eraldi sisend? Trepp teisele korrusele läheb elutoast kuhu on on plaanis õhksoojuspump paigaldada.
Tulemus sõltub õhu liikumisest kahe korruse vahel. Üldjuhul liigub soe õhk üles. Kui maja köetav pind jääb alla 150 m2, soojapidamine on hea ning planeering on avatud, siis on lootust ühe võimsa seadmega hakkama saada. Kui aga maja on sopiline ja õhk ei liigu hästi, siis peaks kasutama kahte seadet. Selline lahendus tegab ühtlasema soojuse jaotamise hoones. Kahe seadme paigaldamisel tekib võimalus kasutada teise korruse seadet suvel jahutamiseks. Kuna külm õhk üles ei liigu, siis ei suuda esimesel korrusel olev soojuspump teise korruse jahutamisega hakkama saada.

12. Plaanis paigaldada õhk-vesi soojuspump korterisse a 50
ruutmeetrit,kuhu tuleks põrandaküte ja radiaatorid.Kui kulukaks võib
see osutuda ja kas soojavee boiler on vajalik?
Soojavee boiler on vajalik sooja tarbevee tootmiseks. Võib kasutada elektriboilerit (odavam soetada, kallim kasutada) või kahesüsteemset boilerit, mida saab kütta nii soojuspumba kui ka elektriküttekeha abil. Selline boiler on kallim, kuid võimaldab soojuspumba abil tarbevett soodsamalt soojendada. Õhk-vesi soojuspumbaga liidetava kahesüsteemse tarbeveeboileri hinnaklass koos ühendamiseks vajaliku materjaliga on 1000 €.
50 ruutmeetrise korteri kütmiseks tuleks vaadata kõige väiksema võimsusega õhk-vesi soojuspumpasid.
Mitsubishi Heavy 8,3 kW küttevõimsusega mudelil on sooja tarbevee boiler juba sisse ehitatud. Selle seadme hind on 5550 €.
LG Thermia 9 kW mudel maksab 3490 €. Sellele mudelile tuleb vajadusel tarbevee boiler juurde osta.
Seadme hinnale lisandub paigalduse ja vajaliku materjali hind. Vähese materjalikuluga ja lihtsa paigalduse korral jääb hind üldjuhul alla 1000 €.

13. Kui pikk on Teie toodete garantii?
Toodete garantiiaja pikkuse määrab tootja. Garantiiaja pikkus 2 aastat. Samuti on 2-aastane garantii soojuspumpade paigaldustöödele.