Poliitiliselt korrektse pealkirja taga peitusid palju laiahaardelisemad arutelud kui esmase seosena tekkiv pagulaskriis. Võõraks olemist ja omaks saamist füüsilises ja vaimses ruumis lahati nii emotsionaalsest, majanduslikust kui ka hariduslikust aspektist. Seda kõike raamis muidugi sisearhitektuur ja sisearhitekt, kelle pidev väljakutsuv ülesanne on olukorras kohaneda ning ruumiliste lahendustega vastata eriilmelistele, ümberpaiknemist puudutavatele küsimustele.

Sümpoosionil oli erilise tähelepanu all kodu selle mõiste laiemas tähenduses: kodu vahetamine, koos koduga rändamine, kodutunde tekkimine. Alateema iseloomust tulenevalt käsitles enamik esitlusi ka kultuurilisi erinevusi ja teises kultuuris tegutsemisest.

Helen Oja ja Raul Kalvo

SISU rahvusvahelised lektorid paistsid silma eriliste uurimisteemade, ainulaadsete kogemuste ja rikka teadmiste pagasiga. Jagatud kogemused varieerusid Eesti venelaste kodusid uurinud kunstiakadeemia doktorant Eva Seppingu ettekandest kuni Bangladeshis kohaliku materjali ja imporditud teadmistega kogukonna kooli ehitanud Gerrit Schilde ja Hill Scholteni ning Austraaliast Eesti kunstiakadeemiasse vahetuõpilaseks tulnud ning siit Palestiinasse jõudnud Monica Knollini.

Avakõne pidas 2016. aasta Soome paviljoni kureerinud uuenudsstrateeg ja arhitekt Marco Steinberg. Rahvusvaheliste ettekannete seas oli mõnus osakaal välismaa-kogemusega eestlastel, näiteks said sõna Delfiti ülikooli magistrant Laura Linsi, japanoloog Alari Alli, Helen Oja ja Raul Kalvo.

Nii nagu möödunud aastatel, kureeris mitmekesise ja läbimõeldud SISU filmiprogrammi ka seekord Belgias resideeruv videokunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla.

SISU raames oli päev enne ametlikku avamist kõigil huvilistel võimalik osa saada EKA sisearhitektuuri osakonna magistritööde kaitsmisest. Teiste seas kaitsesid edukalt oma lõputööd ka SISU-l esinenud Helen Oja, uurimusteemaks munitsipaaltänavatoidu võimalused Tallinnas, Kadri Tonto teemal „Sisearhitektuuri praktiseerimisvõimalusi väliskeskkonnas” ning Annika Kaldoja, kes esitles oma alkeemiliste sugemetega tööd kohvijäätmete taaskasutamisest materjalideks.
SISU toimumise ajal oli Hobuveskis üleval Herkki-Erich Merila fotonäitus „Welcome to Estonia”.

Ametliku alguse sai sümpoosion 1. juuni õhtul sisearhitektuuri liidu tervitussõnadega. Järgnes SISU esimene film „Symbolic Threats” — Mischa Leinkaufi, Lutz Henke ja Matthias Wermke koostöös valminud, kunsti ühiskondlikku ulatuse suurust uuriv ekraniseering, mis sai inspiratsiooni linnakunstnike aktsioonist „White American Flags”.

Filmile järgnes Marco Steinbergi avakõne „From Border to Home”. Tuginedes Soome riigi näitele ja kasutades ohtralt ajaloolisi võrdluspunkte, otsis Steinberg vastust küsimusele, kuidas lahendada kogu Euroopat puudutav pagulasprobleem nii, et kasu saaksid ka probleemiga otseselt mitteseotud inimesed. Teemat väga kriitiliselt analüüsides püstitas Steinberg retoorilise, kuid ülitähtsa küsimuse: kas inimkond suudab kätte jõudnud ristimikul valida õige suuna, kui ühel pool asub etem ja arenenum ning teisel pool katastroofiline Euroopa?

Esimese õhtu ametliku osa lõpetuseks esitleti ajakirja SISU_LINE #2. Eesti sisearhitektide liidu väljaande teine number keskendub ruumiteemadele ja tugineb 2015. aasta SISU sümpoosionile.
SISU teine päev algas legendaarse Eesti sisearhitekti Taevo Gansi tervitussõnadega. Muuhulgas ilmnes paeluv fakt, et Eesti oli Balti riikidest esimene, kus hakati pakkuma akadeemilisi sisearhitektuuri õpinguid (aasta 1939).

Teise päeva esimene kõneleja oli Renaud Haerlingen materjalile keskenduvast arhitektuurikollektiivist ROTOR. Humoorika ja šarmantse loengu keskne mõte oli materjali elukäik — kuidas selle tõeline essents ilmneb alles pärast pakendist väljumist ning esmast kasutamist. ROTOR on taaskasutatud ehitusmaterjale uurinud teoorias ning kasutanud oma töödes ja projektides (Veneetsia biennaali paviljon, Bomel, „Tables et chaises and Parodi”).

SISU peakuraator Tüüne-Kristin Vaikla

Järgmiseks tutvustas oma magistritööd silmapaistva rahvusvahelise kogemusega, Londonis resideeruv Eesti päritolu Laura Linsi. Väga huvitav oli tema käsitlus otsestest vajadustest tekkinud tarkadest disainiotsustest Eesti vanade talumajade juures.

Esimese ploki viimase ning väga emotsionaalse ja tugeva ettekande tegi Monica Knoll, verinoor Melbourne’i RMITi ülikooli vahetusõpilane, kes rääkis oma isiklikult kogemusest Palestiinas. Monica kõne mõte oli esitleda, kui tähtis on reisides kokkupuude kohaliku kultuuri esindajatega ning kuidas ühised tegemised ja läbielatu teeb võõrastest sõbrad.

Värskendavalt mõjus Gerrit Schilderi ja Hill Scholte ülevaade oma tööst Bangladeshis, kus arhitektipaar ehitas 25 km raadiusest saadud ehitusmaterjalidest kohaliku tööjõu abiga kogukonna kooli. Lisaks ilmselgele oskusteabele ilmnes esitlusest pühendumus ning soov teha midagi hingelist ja tähendusrikast.

Gerrit Schilderi ja Hill Scholte


Gerrit Schilder ja Hill Scholte Pani Plaza

Eeva Seppingu esitluses Venemaa eestlastest sai publik fotomaterjali kaudu tutvuda stereotüüpse vene rahvusest inimese sisustusmaitsega (vaibad seintel, omavahel kokkusobimatud värvid). Autor uuris, kas ja mismoodi mõjutab sisekujundust rahvus.

Kolmanda päeva juhatas sisse EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks, kes tutvustas selliseid osakonna viimase aja silmapaistvamaid projekte nagu õppereis Palestiinasse, rekahaagises asuv projektiruum ning rahvusvaheliselt armastatud kõlakoda RUUP.

Kõik viimase päeva ettekanded keskendusid koduteemale. Japanoloog Alari Allik rääkis kodu hülgamisest ja koduga rändamisest, Eva Storgaard tutvustas ühiselamuhooneid ja -kujundusi Taanis. Loengul tõstatus küsimus, kui suure osa ühiselamute sisekujundusest peaks üleüldse looma arhitekt ja kui suures osas võiks see jääda elaniku kujundada.

Väga põnevalt tutvustas San Franciscos resideeriv Bella Mang sealset elusituatsiooni, kus lühikese perioodi jooksul on linna kolinud 50 000 elanikku, samal ajal on uusi elupaiku loodud vaid 8000 inimesele. Sellest tingituna on tekkinud uued teenused ja senini mõtlematud ruumikontseptsioonid, nt ratastel köögid (food trucks), kohvikukontorid jms.

Bella Mang. Foto: Erakogu

Kogu SISU saab iseloomustada sõbraliku ja tervitava meeleoluga — vastab ürituse pealkirjale. Kui välja jätta väljakannatamatu palavus ruumis ning põnevatest vestlustest tingitud ajakavanihked, oli tegu suurepärase sümpoosioniga nii korralduslikus kui ka sisulises plaanis.

Siinkohal julgustan kõiki arhitektuuri- ja sisearhitektuuri ringkonna väliseid inimesi järgmise aasta sümpoosionil osalema. Arutatavad teemad on paeluvad ning intrigeerivad iga loomingulisest mõtlemisest, disainist ja ümbritsevast ruumist huvitujat.

Meeleolukas hetk

Lugu ilmus esimest korda Eesti Ekspressi kuukirjas Moodne kodu 29. juunil 2016.