Sisearhitekt Kätlin Ölluk: üha rohkem hinnatakse interjööris naturaalset ja ehedat puitu

 (1)
Rannamaja Laulasmaal. EMPL preemia ja Aasta puitehitis (2013) ning  ESL aastapreemia ja Moodsa Kodu lugejate lemmik (2014)
Rannamaja Laulasmaal. EMPL preemia ja Aasta puitehitis (2013) ning ESL aastapreemia ja Moodsa Kodu lugejate lemmik (2014)Foto: Reio Avaste

Eestlased on alati hinnanud puitu kui praktilist ja mitmekülgset materjali ja seda nii ehituses kui ka sisustuses. Vestlesime Nobe Design OÜ asutaja ja sisearhitekti Kätlin Öllukiga puidu kasutusvõimalustest ja trendidest.

Kui populaarne on praegu interjööris puitu kasutada? Ühest küljest on see aegumatu materjal, mida kohtab alati ja kõikjal. Samas on jäänud mulje, et kui varem käis puit rohkem maakodulike interjööride juurde, siis nüüd on kolinud see ka šikkidesse linnakorteritesse. Mis on selles valdkonnas viimase kümne aasta jooksul muutunud?

Puidukäsitluses nii väga ei olegi midagi muutunud, puit kui materjal on jäänud endiseks. Samal ajal on aga elustandardid tõusmas ning tehnoloogiad arenemas. Samamoodi on muutunud ka nõudmised kvaliteedile ja puidu käsitlemisviisidele. Võiks öelda, et varasemast rohkem rõhutakse vormipuhtusele ja üldistatult on levinud kaks äärmust — kas täiesti rustikaalne või siis vastupidi: ülimalt viimistletud. Puidu ilu üritatakse kohandada kaasaegse vormikeelega ning kõik on väga viimistletud ja puhas. Näiteks armastatakse praegu väga kasutada mittenähtavaid kinnitusi.

Rannamaja Laulasmaal. Sisearhitekt Kätlin Ölluk Foto: Reio Avaste
Seotud lood:

Kas sellises kontekstis saab üldse rääkida trendidest?

Tehnoloogia oma võimalustega annab puidukäsitlusele nii palju ruumi, et kui tahta, saab joosta kaasa iga trendiga. Üldises pildis, mis on muutunud, võib öelda, et üha rohkem hinnatakse naturaalsust ja ehedust. Imitatsioonide aeg on läbi ja rõhk on just kvaliteetsel toorainel ja viimistlusel. Ka viimase puhul hinnatakse loomulikkust — läikivate lakkide asemele tulnud peaaegu märkamatud ja väga naturaalsed matid lakid, õlid ja vahad, mis ei lase puidul mõjuda võltsina. Samuti kohtab üha rohkem materjalide, sealhulgas puidu taaskasutust.

Taaskasutatud puitlagi Šveitsi korterelamu interjööris. Foto: Urs Wyss

Kui palju sa oma loomingus puidule kui materjalile tähelepanu pöörad?

Minu loodud interjöörides on puit alati üheks kandvaks elemendiks. Hetkel ei meenugi mulle ühtegi projekti, kus ei oleks puitu esile tõstetud. Muidugi sõltub lõpptulemus paljuski ka kliendist ja tema nägemusest. Puidu kasutusviiside osas on veel pisut eelarvamusi, Näiteks kardetakse mõnikord, et kui interjööris rohkelt puitu kasutada, võib tulemus meenutada sauna. Aga õnneks on need hirmud juba hajumas. Mulle tundub, et ehk on seda teadlikkust aidanud tõsta suur huvi Skandinaavia trendide vastu, kus on puidul oma kindel koht. Võltsedevust ja külluseihalust kohtab üha vähem ja naturaalset puidukasutust järjest rohkem. Julgetakse rohkem lihtsad olla ja lihtsuse võlu hinnata.

Rannamaja Laulasmaal. Sisearhitekt Kätlin Ölluk Foto: Reio Avaste
Rannamaja Laulasmaal. Sisearhitekt Kätlin Ölluk Foto: Reio Avaste

Kui trendikas Skandinaavia stiil praegu maailmas on ja mida eestlased sellest arvavad?

Eestis hakkab see stiil juba pisut vaibuma. Paljudes kohtades aga alles avastatakse seda suure vaimustusega. Olen teinud seitse aastat sisekujundusi ka Šveitsi ja ehitanud CLT (cross laminated timber — ristkiudpuitplaadist) korrusmaju. Šveits on alati olnud puitarhitektuuri maa ja nn “alpimägede stiil” on selles kontekstis ülitraditsiooniline. Valdavalt käsitletakse seal hästi vana ja arhailist puitu modernes võtmes. Nüüd aga on tekkinud neil huvi Skandinaavia stiili vastu.
Sama Lõuna-Euroopaga, kus on alati hinnatud sära ja elitaarsemat stiili. Sinnagi on jõudnud skandinaavialik lihtsus ja otsitakse tikutulega taga kasetaburette ja muid detaile, mis neile omased pole.

CLT korterelamu Andermatis Šveitsis, 2016
Taaskasutatud puitlaed kombinatsioonis kaasaegse spoonitud eritellimusmööbliga

Palju on räägitud puidust kui väga keskkonda säästvast materjalist. Samal ajal protesteerivad paljud metsa mahavõtmise vastu. Kui säästlik on puidu kasutamine sisearhitektuuris?

Sisearhitekti vaatepunktist võin öelda, et interjöörid on nii palju lühiajalisemad kui arhitektuur. Seega on oluline kasutada materjale, mille tootmine ei saastaks loodust ning mida oleks hiljem lihtne kas ümber töödelda ning mis ei tekitaks keskkonnale ohtlikke jäätmeid. Minu meelest polegi puidule selles osas võrdset aseainet. Puit materjalina jätab maha oluliselt väikema jalajälje ja selle tootmisel eraldub vähem süsinikdioksiidi võrreldes tööstuslike materjalidega. Samuti on puit suhteliselt kiirelt taastuv ressurss ning usun, et vähemalt Eestis osatakse metsi jätkusuutlikult majandada.

Taaskasutatud puitlaed ning Eesti päritolu vanad aidatalad söögilaua materjalina ühes Austria luksuskorteris (2012)