Sisearhitekt Aet Piel: Kuidas kujundada kööki

Kõige tähtsam on planeerida kööki kodu projekteerimise käigus. Ruum kõrgetele kappidele, köögisaar, lakke integreeritud õhupuhasti, loomulik valgus köögi töötasapinnal — need on funktsionaalse köögi tingimused.
Kui maja puhul saab ettenägelik omanik sõna sekka öelda, siis kortermaja puhul nii lihtne pole.

Enamasti määratakse köögile mingisugune ruum, mõtlemata, kas köök sinna üldse ära mahub. Korteriski peaks köögimööbli täpse paigutuse juba projekteerimisel läbi mõtlema.

Kesksel kohal on valgustus. Valgustatud tasapind on elementaarne, ideaalne lahendus on süvistada seinakapi alla ülipeenikesed LED-profiilid. Eriti tore, kui kapiukse või sahtli avamisel läheb valgusti põlema. LEDidega kööki nagu jõulupuud kaunistada ei soovita ja LED-riba sokli all või käepideme süviseses on maitsetu. Köögilett peaks olema hästi valgustatud, kuid valgus ei tohiks pimestada.

Töötasapinnata ei saa. Kõrgsurvelaminaat, RV-teras, komposiitkivi, akrüülipõhised tööpinnad (Himacs)… Viimane leiutati keemialaborite jaoks ning on ülimalt hügieeniline ja hea selle poolest, et tööpinna saab teha ühest tükist — liitekohti ei ole valamul ega tagaseina ühenduskohtades. Komposiitkivi on väga tugev materjal ja ilusa mustriga. Mina eelistan matti tsementi meenutavat tasapinda, aga ka marmorimustrilist. RV on üsna soodne — ühele meeldib, teisele mitte. Kõrgsurvelaminaat on hea, aus ja odav.

Foto: Margot Laisaar

Disainielemendid ja värv. Köök ei peagi olema väga omanäoline, sest ka tehnika ja segisti on omaette disainielemendid. Ilus on see, kui mööbel sulandub ruumi ja jääb nähtamatuks. Eelistada värve ja materjale, mida on ruumis juba kasutatud. Rõhun materjalide, mitte värvi kontrastile.
Spoonide kõrval on rohkesti loomutruid melamiinuksi, mis on väga praktilised ja vastupidavad. Et melamiinuks odav ei näiks, kasutan kindlasti samas toonis tööpinda ja karkassi süvistatud käepidemeid.

Kui mõni mõte tundub ohoo-kui-lahe, võib see tegelikult olla ebapraktiline ja liiast. Näiteks piltidega tagasein võib tunduda äge, aga tegelikult on köögis niigi asju ja pilt ei tule kuidagi esile. Veelgi enam — tagaseina lendavad toidupritsmed ja pigem peaks see olema köögi kõige silmatorkamatum osa.

Mitmevärvilised köögid. Muidugi võib teha kontrastse või pipiliku interjööriga köögi, aga see peab olema väga hästi läbi mõeldud ja sobima kogu perele. Minu jaoks on isegi kontrastne tasapind liiast, aga see juba disaini küsimus, mitte reegel.

Meetrikõrgune lett istumiseks on erakordselt ebamugav, kuid köögitasapinna kõrgune hommikusöögilaud lausa kutsub istuma.

Ebaproportsionaalsed nurgaköögid. Väga tihti plaanitakse nurgakööki, kus lühem külg on meetrine jupats. Hullemgi veel, kui sinna veeotsad tuuakse — siis aitab ainult seina lõhkumine.

Üldse ei soovita musta kööki või tasapinda. Valge köök musta tasapinnaga on täiesti põhjendamatu. Esiteks neelab must valgust, teiseks on musta pinna peal väga raske toiduaineid eristada.

Valge köök eeldab seevastu piinlikku puhtust ja korda. Suurtele peredele, kus köök on kogu aeg kasutuses, soovitan halli või puidutoonis mööblit — see jääb taustaks mõnusale segadusele köögis.

Foto: Terje Ugandi

Saare kohal rippuvad õhupuhastid, mille kõrgust pliidist soovitatakse 60 cm — kuidas on võimalik sellise kubu all, pead ära löömata, töötada? Alternatiivina saab õhupuhasti süvistada lakke või panustada pliidiplaadile, milles spetsiaalne lisaauk lõhnad endasse tõmbab. See on hea siis, kui saare kohal puudub tõmme, aga pliiti soovitakse ruumi keskele. Tööpinnasisesed õhupuhastid töötavad hästi ka aktiivsöefiltriga.

Lugu ilmus esimest korda Moodne kodu kuukirja Eesti Ekpsressi vahel 25. novembril 2015.