Puudusi varjates võtab kinnisvaramüüja riski


Puudusi varjates võtab kinnisvaramüüja riski
Foto: Unsplash

Seadusandja on pannud müüjale kohustuse teavitada ostjat kõigist objekti teadaolevatest puudustest. Kahjuks tunnistavad maaklerid alatasa, kuidas notari küsimusele müüdava maja või korteri puuduste kohta tõmbuvad müüjad krampi. Nad ei tea, mida puudusteks või riskikohtadeks pidada, mida öelda või ütlemata jätta, ega julge kokkuvõttes iitsatadagi.

Suur osa kinnisvaraomanikest pole kuulnud, et nende vastutus kinnisasja eest ei lõpe ostu-müügilepingule alla kirjutamise ja võtmete üleandmisega. Kui ostja avastab mõistliku aja jooksul puuduse, millest ta lepingut sõlmides teadlik ei olnud, vastutab kinnisasja lepingutingimustele mittevastavuse eest müüja. Ostjal on siis õigus küsida müüjalt puuduse kõrvaldamiseks hüvitist või koguni ostu-müügileping tagasi pöörata.

Millised puudused tuleks kindlasti välja tuua? Reegel on, et elamukinnisvara peab vastama eluruumile esitatavatele nõuetele. Seega tuleb kindlasti rääkida küttekolletest, küttesüsteemist, elektrijuhtmetest, katuse vettpidavusest ning sellest, kui esineb vajumisi või pehkinud kohti.

Varjatud puudused on sellised, mida ostja ei teadnud ega pidanudki teadma. Näiteks kolis ta uude koju suvel, ent alles kütteperioodi algul selgub, et radiaatorid ei lähegi soojaks või ahju ei saagi kütta. Või ilmneb esimeste vihmadega, et katus laseb kuskilt korstna äärest läbi. Sellistel juhtudel kannab vastutust puudustest teadlik olnud, aga neist vaikinud eelmine omanik.

Seotud lood:

Edasisi lahendusi on võlaõigusseaduse põhjal kolm. Esiteks võib ostja nõuda müüjalt puuduse kõrvaldamist. Teine võimalus on teha parandused ise ning nõuda müüjalt kulude hüvitamist. Viimane võimalus on ostu-müügitehing tühistada.

Näiteks avastasid mullu jõulude eel uude koju kolinud inimesed, et betoonpõrand maja esimesel korrusel on alla vajunud. Kuigi nad olid maja vaatamas käinud mitmeid kordi, polnud nad seda märganud. Ostjate küsitud hüvitist pole müüja nõus maksma ja tahab pigem lepingu tagasi pöörata. Sellega pole aga päri end majas sisse seadnud uued omanikud — nemad tahaksid seal edasi elada. Kui nad mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni ei jõua, tuleb jalge alla võtta kohtutee.

Et selliseid ebameeldivaid olukordi vältida, peab lepingusse ausalt kirja panema kõik puudused. Kui ikka korstnapits või ahjusuu on katki, siis tuleks see ka ära märkida. Ostja peab puuduse ilmnemisel müüjat asja lepingutingimustele mittevastavusest teavitama mõistliku aja jooksul. Mõistlikku ajavahemikku tõlgendavad notarid erinevalt, tavaliselt on see paar aastat. Tegelikkuses peaks ostja kaebuse esitama puuduse ilmnemisel. Kui selgub, et suvel soetatud maja küttekoldeid pole võimalik kasutada, siis tuleks müüjat sellest informeerida kohe ja kindlasti kirjalikult, näiteks e-posti teel.

Allikas: Arco Vara kinnisvarablogi, Aime Opermann

LOE LISAKS:

Spetsialist selgitab: kuidas müüa kinnisvara tulumaksuvabalt?

Kasulikud nipid, mille abil kinnisvara kiiremini müüa

Aeg unistada suvest — vaata kõige põnevamaid müügis olevaid suvekodusid