Põrgulikult hea maasoojuspump ja taevalikud kulud


Põrgulikult hea maasoojuspump ja taevalikud kulud
Airwave

Eramajja paigaldatud õnnetu küttelahendus ragistab su rahakoti kallal armutult juba esimeste külmadega. Mida aasta edasi, seda suuremaks auk soovide ja saadava vahel läheb.

Maaküttega on aga asi teisiti. Lustakamad paigaldajad räägivad, et soe tuleb lausa tasuta, sest vanakuri kütab maa all katelt ööpäev läbi. Tegelikkus on pisut proosalisem – maaküttepump soojendab su kodu energiaga, mille päike ja vihm suve jooksul maapinda või veekogusse talletab. Kui sellest soojast väheks jääb, toodab seade elektritenni abil puudujääva osa soojust juurde. Nii et päris tasuta soe kätte ei tule, küll aga odavamalt kui ühegi teise kütteliigiga.

Maakütte soojuspumba tööpõhimõte on lihtne – võtab pinnasesse paigaldatud torustiku kaudu sinna salvestunud soojusenergiat ja kannab selle üle kodu kütteallikatesse, soojendades seejuures ka tarbevett. Madala kasutuskulu ja väikse jalajälje tõttu ökosüsteemile tasub sellele lõpmatult taastuvale energiaallikale mõelda juba kõige varasemas maja projekteerimise etapis. Loomulikult võib maakütte plaane pidada ka hiljem, sest äärmiselt lihtne on asendada juba olemasolevat kütteseadet soojuspumbaga.

Suvel jahutab

Kodu jahutamine maasoojuspumbaga on võrreldes tavalise õhukonditsioneeriga püsikuludelt palju odavam. Kuumade ilmade tulekuga saab protsessi lihtsasti ümber pöörata ja siis kogub masin elamisest soojust ja juhib selle pinnasesse. Eriti kasulik on see jahutamine juhul, kui pinnasekollektor on väikese krundi tõttu paigaldatud lühikeselt, siis soojendab/kütab maasoojuspump suvel maapinna kiiremini üles. Vastu saab aga jaheduse, mis tuleb olemasoleva jahutus- või ventilatsioonisüsteemi kaudu.

Kui pumbamüüja ütleb sulle SCOP, siis mida mõtleb?

Ennekõike seadme efektiivsust, sest SCOP on soojuspumba aastaringne küttetegur (maakeeli kasutegur). Kui SCOP on 4, siis see näitab, et tarbides 1 kWh elektrienergiat, toodab seade 4 kWh kütteenergiat. Soojuspumpade maailmas on selline number tänapäeval üsna tavaline, kuid olemas on üks, mille küttetegur on koguni 5,77 – rootslaste välja töötatud Thermia Diplomat Inverter Mini.

Kõige efektiivsem ja vaiksem maasoojuspump

Uus Diplomat Inverter Mini on spetsiaalselt tehtud väikese energiakuluga hoonete jaoks (1,5-7 kW), selliste, nagu 2020. aastal kehtima hakkavate normide järgi ehitama peab. Nutikas seade reguleerib pidevalt oma võimsust, sekundite, tundide ja päevade kaupa nii talvel kui ka suvel. Tänu sellele ei kasuta ta kunagi energiat rohkem, kui su kodu parajasti vajab, suutes katta 100% soojaenergia vajadusest ilma lisakuluta.

Esimesed sellised seadmed hakkasid toimetama Eestis eelmise aasta sügisel. Pererahva raha hoiavad nad kokku näiteks aasta puitehitise auhinnale kandideerinud eramajas Luigel ja ühes eelmisel sügisel valminud 180 ruutmeetri suuruses Haapsalu kodus, kus seadmele paigaldatud voolumõõtja lubab öelda täpselt, et möödunud sel talvel kulus maja kütmisele 45–60 eurot kuus. Ja selle raha sees on ka soe vesi!

Ainus sosistav soojuspump

Uus mehaaniline konstruktsioon muudab Inverter Mini kõige vaiksemaks pumbaks oma sektoris. Müratase töötamise ajal võib olla vaid 29 dB, mis on võrreldav puulehtede sahinaga.

Juhitav üle veebi

Oma soojuspumpa saad jälgida ja juhtida igas maailma nurgas mis tahes nutitelefonist, arvutist või tahvelarvutist. Thermia Online’i rakenduses saad näiteks tõsta või vähendada toatemperatuuri ja olla kursis vähimagi tõrkega seadme töös.

Online’i moodulist on võimalik jälgida ka muud olulist infot, näiteks mis aastal, päeval, kellaajal oli kõige külmem või soojem välistemperatuur ning kui palju sellel hetkel maa seest energiat tuli. Samuti näeb, mis sellel hetkel oli majja minev kütteveetemperatuur. Selline info võimaldab maasoojuspumpa seadistada säästlikumaks ja kliendi soovidele paremini vastavaks.

Veateateid suudab Inverter Mini saata otse ka hooldajale, nii et abi saabub ruttu. Rakendus töötab Androidil ja iPhone’il.

Kogu info maaküttest leiad kodulehtedelt www.thermia.ee ja www.soojuspumbad.ee.

Rootsi firma Thermia on viimased 50 aastat pühendanud kogu oma teadmise ja ressursid vaid ühe toote – soojuspumba – väljatöötamisele ja pidevale täiustamisele. Algas see teekond märksa varem ühe mehe kirest. 1889. aastal hakkas Per Anderson välja töötama maailma esimesi energiasäästlikke ahjusid toiduvalmistamiseks, kütmiseks ja sooja vee valmistamiseks. 1923. aastal lõi ta oma firma Thermia, mis 1973. aasta ülemaailmse kütusekriisi tippajal tutvustas maailmale esimest integreeritud soojaveeboileriga maasoojuspumpa.

Loe Thermia lugu edasi kodulehel story.thermia.com.