Varem oli laialt levinud üksnes süsteem, mille puhul vesipõrandakütte toru valatakse 8–12 cm paksusesse betoonikihti. Nüüdseks on võimalusi juurde tulnud.

Lahendus oleneb vajadustest
Tihtipeale tekivad eriolukorrad küttesüsteemi väljavahetamisel. Lisaks süsteemi enda nõuetele tuleb renoveerimisel arvestada ka rajatava konstruktsiooni kaaluga. Samuti on vaja otsustada, kas kasutada betooni erisegu või kas midagi sellelaadset üldse on tarvis.
Uponor pakub paigalduslahendusi nii uusehitusele kui ka renoveerimiseks. On hea teada, et kõigile neile süsteemidele on välja töötatud ka arvutuskäigud ja kavandamisjuhendid.
Põrandkütet kavandades tuleks kõigepealt otsustada, kas kasutatakse märg- või kuivpaigaldusmeetodit ehk kas vesipõrandkütte toru läheb betoonisegu sisse või mitte.

Kuivpaigaldusel pole betooni tarvis. Juhuks kui betooni ei saa või ei soovita kasutada, on välja pakkuda kaks kuivpaigaldussüsteemi.

Soonestatud polüstüreenplaat
Neist esimese puhul mahutatakse soojusjaotusplaadid ja vesipõrandkütte toru 2,5 cm paksusesse soonestatud polüstüreenplaati. Sellele plaadile paigaldatakse soojusjaotusplaadid, mis on alumiiniumist. Tänu oma materjalile soojenevad nad kiiresti ja ühtlaselt. Eriline on selle lahenduse puhul asjaolu, et küttetoru ei leba mitte plaadi peal, vaid on plaadi profiiliga ümbritsetud.
Põrand peab selle meetodi rakendamiseks olema tasane ja loodis. Süsteem paigaldatakse ujuvalt: kinnitustarvikuid ega liimi vaja pole. Niisugune konstruktsioon tõstab nn musta põrandat 2,5 cm.
Alumiiniumist soojusjaotusplaadid ja küttetoru laudisel
Teine kuivpaigaldusmeetod eeldab alusena puitlaage, millele kinnitatakse hõre laudis. Sinna peale lähevad juba eelmise meetodi puhul mainitud alumiiniumist soojusjaotusplaadid ja põrandküttetoru. Säärase süsteemiga köetakse sageli eramu teist korrust.

Soojusjaotusplaat sobib teatud tüüpi torude kuivpaigalduseks. Kahe murdekohaga plaadi pikkus on 1180 mm ja laius 120 mm.
Mõlema kuivpaigaldusmeetodi puhul kehtivad põranda kattekihtidele ühed ja samad nõuded.
Küttesüsteemi peale saab paigaldada koormust kandva parketi või mistahes ujuva või plaaditud põranda, kui lisada ka koormust jaotav kiht (põrandakips, magnesiitplaat või OSB-plaat).
Lisakihte tuleb küttesüsteemi peale panna nii vähe kui võimalik ja need tasub valida soojust paremini juhtivate materjalide hulgast.
Samuti peab kattekihte valides tähelepanu pöörama naturaalsete põrandakatete temperatuuritaluvusele.

Säästmiseks vali märgpaigaldus
Kuivpaigaldussüsteemide eripäraks on see, et need nõuavad kütteallikalt soojemat vett. Võimaluse korral tasuks efektiivsuse mõttes eelistada märgpaigaldust ehk uputada vesipõrandküttetoru betooni.

Armatuuri külge kinnitatud küttetoru
Tavaliselt kinnitatakse toru enne betooni valamist armatuuri külge, seejärel süsteem survestatakse ja lõpuks tehakse valamistööd. Kui aga soovitakse õhemat betoonikihti ja armatuuri ei paigaldata, saab toru kinnitada enne valamistöid mõne muu meetodiga.

Kinnituslindiga fikseeritud küttetoru
Üks võimalus on kasutada kinnituslinti. See liimitakse põrandaaluse soojustuse peale, seejärel kinnitatakse vesipõrandkütte torud lindi külge. Valamiseks kasutatakse kiudlisanditega betoonisegu. Selline variant lubab jätta betoonikihi võimalikult õhukeseks.

Küttetoru paigalduspaneelil
Märgmeetodi korral saab kasutada ka torupaigalduspaneeli. Selline lahendus piirab natuke toru läbimõõdu valikul, kuid võimaldab jällegi valada minimaalse betoonikihi. Nii kinnituslindi kui ka paigalduspaneeli tarvitamisel võib betoonikihi paksuseks kujuneda kõigest 3,5–4,5 cm.
Süsteem täidab ka betooni alumise hüdroisolatsiooni ülesandeid.

Betoonikihi paksus sõltub olukorrast
Eri lahendustega kaasneb ka erinev toru läbimõõt: mida õhem on betoonikiht, seda peenemaks põrandküttetoru läheb.
Samas ei olene hea ega ühtlase põrandatemperatuuri saavutamine toru läbimõõdust. Oluline on hoopis torude paigaldussamm ehk tihedus ja see, et nad paikneks betoonikihis võimalikult pealispinna lähedal.
Kuigi Euroopa põrandkütte normatiiv soovitab toru peale jätta veel 3,5 cm paksuse betoonikihi, oleneb tegelik vajadus olukorrast ehk torude paigaldustihedusest ja -kõrgusest, betoonist, ruumi soojakaost ja põrandakattematerjalist.