Põhja-Euroopa Silicon Valley’ks nimetatud Ülemiste linnak avab kõigile uksed
Ülemiste multikultuurne seltskond paneb vahel seal jalutades endalt küsima, mis riiki ja linna siis nüüd satutud on.
Tõeliselt innovaatilised ideed vajavad enda ümber keskkonda, mis sütitaks ja inspireeriks looma uusi väärtusi — ja just seda Ülemiste ongi. Tallinna kaasaegseim linnaosa asub vana tehasekompleksi territooriumil ja seal tegutseb suur hulk innovaatilisi ettevõtteid — ja just suure IT-ettevõtete arvu pärast nimetataksegi seda Põhjamaade Silicon Valley’ks.
Foto Silvia Pärmann
Aprilli lõpus toimub mastaapne avatud uste päeva ettevõtmine Open House Tallinn, mille raames avavad kõikidele huvilistele uksed Eesti suurim kontorihoone, 13korruseline Öpiku maja ja 243-meetri pikkune tootmishoone, mis on tuntud lihtsalt kui hoone 95.
19. sajandi lõpus rajatud Dvigateli tehasekompleks, mis oli erinevatel aegadel teenindanud suurte impeeriumide — Vene keisririigi ja Nõukogude Liidu majandust, kaotas seoses Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal oma turu. Pärast erastamist ja ebaõnnestunud katseid kunagiste tootmisvõimsuste taastamiseks otsustasid omanikud kurssi muuta.
Nii et alles 2005. aastal algas ülisoodsa asukohaga 36-hektarilise vana tööstusala ümberkujundamine kaasaegseks tehnoloogialinnakuks, mille eeskujuks võeti Kista City, Stockholmi kõrval asuv tehnoloogialinnak.
Praeguseks on rajatud hulk hooneid, mis oma arhitektuuris osaliselt vana industraaliset maastikku suurepäraselt kasutavad. Austamaks Eesti teadusajalugu saavad kõik Ülemiste Citysse rajatud uued või renoveeritavad hooned nime Eesti teaduse suurkujude järgi.
Hoone 95
Nõukogude aja rajatistest on Dvigateli kvartalis üks gigantsemaid 243-meetri pikkune tootmishoone (aadressil Suur-Sõjamäe 14B). Ettevõte valmistas pärast Teist maailmasõda salastatud seadmeid NSVLi aatomi-, kosmose- ja keemiatööstusele ning laienes tänu nende sfääride paisumisele jõudsalt. Numbritähise „95“ järgi tuntud ehitis märgistab ühe ajastu lõppu ja teise algust — maja ehitati küll valmis, kuid tööd selles enam teha ei jõutud, sest Nõukogude Liit lagunes.
Ekskursioonid L 27.04 ja P 28.04 kl 12 ja 14. Kogunemine maja ees.
Maja tulevikust: Öpiku maja
Iga päev 2000 inimese kotoriks olev Öpiku maja on aga hoopis teisest ajastust ja maailmast, teiste väärtuste ja eesmärkidega.
Muljetavaldavad on hoones avanevad vaated linnale, aga mitte vähem ei avalda muljet selle arhitektuur ja keskkonnaga arvestamine. Öpiku majal on LEED keskkonnasõbralikkuse sertifikaat, mille on sihikule võtnud kõik uued hoones Ülemistes. (Ajalooliste hoonete puhul on esmatähtis pärandi säilitamine kõige paremal võimalikul kujul.) Öpiku tornid ongi hea näide sellest — esimene torn pälvis eelmisel aastal LEED kuld sertifikaadi ning teisele tornile saadi selle aasta algusel juba kõige kõrgema ehk plaatinum sertifikaadi.
Valukoja 8 asuv maja, mille autoriks on arhitektuuribürood Arhitekt11 ja Agabus Arhitektid, sai oma nime kultusliku eesti soost astronoomi Ernst Öpiku järgi.
Ekskursioonid Öpiku majja toimuvad L 27.04 ja P 28.04 kl 12 ja 14 ja 15. Kogunemine hoone fuajees.
Kui praegu on Ülemiste ennekõike töökeskkond, siis esimestesse Ülemiste kodudesse saab sisse kolida alates järgmise aasta juunist. Kõige enam ootavad elumajade valmimist piirkonna enda linnaku rahvusvaheliste ettevõtete töötajad, aga linnak on teiste kosmopoliitide silmis kindlasti atraktiivne elukoht, mis ei koosne üksnes büroohoonetest ja mida ei piira kaubanduskeskuste rõngas — uutele ja vanadele müüridele rajatud hoonetega täidetud ärilinnaku südameks on rahuliku oaasina mõjuv vana veetorni ja veesilmaga park, mille rajas Eesti tuntuim — Grišakovide Kivisilla maastikuarhitektuuri büroo.
Põnev restoranimaastik
Ülemiste City tänavad on tööpäeviti alati saginat täis. See on koht, kus mitte ainult ei töötata kõvasti vaid nauditakse puhkepausidel ja pärast tööd südamest ka linnaelu.
Järjest kirevamaks muutuval restoranimaastikul on silmapaistvad söögikohad Aasia nuudlirestoran NuFace, väga põneva ent samas eklektilise sisekujundusega moodne itaaliarestoran Pomo ning põhjamaine Juur. Nädalavahetustel on avatud vaid Juur, mille uksest sisse astudes tekib hetkeks tunne, nagu oleks sattunud Kopenhaagenisse või mõnda New Yorgi trendikasse söögikohta.
Sisearhitektid Ahti Grünberg ja Tõnis Kalve lähtusid restorani interjööri luues puhtalt ruumist ja keskkonnast. See, et söögikoha menüü loob puhtast orgaanilisest Eesti toorainest kulinaaria kummardajatele tuntud peakokk Kaido Mets, mis olemuselt põhjamaisesse interjööri perfektselt sobib, selgus hiljem. Vormikeelelt vastandub vana tehasehoone modernistlikult lahendatud keskkonnale.
Tulemuseks on metropoliitne kogunemiskoht, mis ootab inimest, kellele meeldib reisida nii erinevate riikide kui maitsete maailmas — perfektne paik, kus pärast Open House’i ekskursioone puhata ja muljeid vahetada.
Kuidas Ülemiste City’sse minna?
Ülemiste City’sse saab trammiga, Lennujaama suunduvad liinid sõidavad sealt läbi.
LOE VEEL:
