Meie köök eestiaegses kortermajas oli algselt eraldi ruum, kus seintel oli puitlaudis, põrandal linoleum ja nurgas puupliit. Et kitsukesse vanaroosasse ruumi avarust ja valgust juurde saada, tekkis ühel hetkel 12 aastat tagasi mõte elutoa ja köögi vaheline sein maha võtta. Peatselt oli vahesein sõprade abiga eemaldatud, kuid mingeid kindlamaid ideid, mis köögist edasi saab, ei olnud.

Et mõne aja möödudes lakkas vana külmik töötamast, sai poodi mindud ja leitud, et üks säravkollane külmkapp on oma valgetest suguvendadest tublisti soodsama hinnaga. See asjaolu sai puht praktilistel kaalutlustel määravaks ja nii toodigi majja kollane külmkapp. Tagasi vaadates võib seda sündmust pidada kollase köögi lähtepunktiks.
Edasi sündis otsus köögi põrand korda teha. Kõigi meie maja korterite põrandad kaeti 1974. aasta kapitaalremondi käigus paksude pressitud vineerplaatidega. Nagu köökides ikka juhtub, et põrandale satub mitmesuguseid vedelikke, nii oli ka meil linoleumi ühenduskohtadest vineerile üht-teist valgunud ja seda kahjustanud. Seetõttu oli lihtsaim moodus korralik ja niiskuskindel põrand saada vaid nii, et vana vineer üles võtta, põrand üle valada ja plaatida. Et kollane külmik tundus nii tore, siis miks mitte panna sama värvi kollased põrandaplaadid. Hiljem seinu korrastama asudes oli värvivalikul juba loogiline lähtuda kollasest põrandast ja külmkapist.
