Paar nippi, kuidas ehitada mõnus saun

Vanade suitsusaunadega võrreldes kiirema, kuid väidetavalt ka lahjema saunaelamuse saab tänapäevasest kerisega saunast ehk Soome saunast. Soome saunaguru Pekka E. Tommila raamatust „Saun” leitud õpetussõnu järgides saab vältida saunaehitusel põhilisi vigu.

Need on vähene hapnikusisaldus leiliruumis ja viletsast kerisest tingitud probleemid.

Soome saunas olgu õhku

Küllap on iga saunaline kogenud, kuidas keset kõige kibedamat leilivõtmist hakkab halb, süda klopib ja hingata on raske. Enesetunde halvenemist võib põhjustada värske õhu puudus leiliruumis.

Et leiliruumis oleks piisavalt õhku, peakski puuküttega kerise kütmine toimuma leiliruumis. Sellise küttemoodusega saate ka kõige ökonoomsema õhuvahetussüsteemi. Tugev värske õhu sissetõmme algab juba tänu ruumis olevale küttekoldele. Osa korstna kaudu sisse tõmmatavast õhust kulub põlemiseks, suur osa aga jääb iseenesest saunalistele.

Piltlikult öeldes tuleb saunalaval viibijad paigutada ümberpööratud, õhutihedasse purki. Selle nii-öelda purgi võib ehitada voodrilauast ja keemiliselt töötlemata ehituspapist, millega kaetakse seinad ja lagi.

Hästi ehitatud leiliruumi tunneb ära ka selle järgi, et pärast leiliviskamist jaguneb kuum aur ühtlaselt ruumi kõigis kõrgusjärkudes, välja arvatud päris põranda lähedal, kuni 40 cm kõrgusel.

Selline pidevalt toimiv väljatõmme kindlustab nii leili- kui ka teiste ruumide tuulutuse ning kuivamise pärast sauna kasutamist.

Keris vastavalt leiliruumi suurusele

Kui keris vajab väljavahetamist või on tegemist uue saunaga, tuleb esmalt leiliruum üle mõõta. Mida suurem ruum, seda suurem peaks olema ka kerise võimsus, et leiliruumi saaks piisavalt kuumaks kütta. Puukeriste kasutegurid on erinevad, kuid valmistajad annavad alati oma keriste kohta kaasa juhised, kui suure ruumi jaoks need mõeldud on. Kive peaks kerisel olema vähemalt 50 kg.

Elektrikeriste puhul on asi lihtsam, sest raudne reegel soovitab leiliruumi 1 m³ kohta arvestada 1 kW võimsust. Kui leiliruumis on tellis-, kahhel- või klaaspindu, tuleb iga ruutmeetri kohta arvestada veel juurde 1,5 m³ leiliruumi mahtu. Kui keris peab soojendama ka pesu- või riietusruumi, on veel vaja lisavõimsust 1 kW ruumi kohta.

Saunalava pikkuse arvutamisel võetakse aluseks saunaliste arv. Iga inimese kohta tuleks arvestada 60 cm lavapikkust. Kõige mugavam on 700–800 mm laiune istumislava, lamamiseks peab laval olema laiust vähemalt 180–200 cm. Lava peaks olema sellisel kõrgusel, et seal istudes oleksid saunalise jalad kerisekividest kõrgemal või vähemalt samal tasemel.

Kerisekivide vahetamine oleneb suuresti sellest, kui tihti kerist kasutatakse. Kui saunas käiakse keskmiselt kaks korda nädalas, peaks kive vahetama kord aastas või umbes iga 300 kasutamistunni järel.

Allikas: maakodu.ee