Õnneliku saatusega maja


Õnneliku saatusega maja. Ajakiri Diivan, detsember-jaanuar 2014-2015
Õnneliku saatusega maja. Ajakiri Diivan, detsember-jaanuar 2014-2015Avarast kaminaga esikuhallist avanevad uksed elutuppa ja kabinetti. Paremale jääb kumerate klaasidega siseaken, mis valgustab maja sügavusse jäävat söögituba. Läbipaistvuse teenistuses olevad siseaknad oli levinud võte Siinmaa projekteeritud interjöörides

Pärnus Lõuna tänaval asub üks Eesti silmapaistvamaid funkvillasid, millel on olnud õnne ajalookeeristes autentsena püsima jääda ning sattuda taas omanike kätte, kes maja väärtust hinnata ja hoida oskavad.

  • Pereelamu Pärnus, Lõuna tn Restaureerimisprojekt ja muinsuskaitseline järelevalve: Jaak Huimerind (AB Studio Paralleel)
  • Sisekujundus: Mari Kurismaa
  • Muinsuskaitse eritingimused: Mart Kalm
  • Restaureerimistööd: Haapsalu Restauraator OÜ (Margus Ojamäe) ja Art Brothers OÜ (Jaak Tammearu)
  • Mööbel ja koopiad: Supra Mööbel OÜ (Janek Vetik)

Olev Siinmaa projekteeritud eramu (1933−1936) on praeguseks ajastutruult restaureeritud muinsuskaitse eritingimuste järgi (Mart Kalm); aastaid kestnud restaureerimisprojekti vedas arhitekt Jaak Huimerind ja hästi säilinud sisseehitatud mööbliga interjööri taastas ausa eestiaegse traditsionalismi vaimus sisearhitekt Mari Kurismaa.

Põnevate geomeetriliste mahtudega eramu paikneb tulemüüriga krundi põhjaserval. Krunt on jagatud haljastatud ja lipumastiga eesõueks, müüriga eraldatud pereõueks ning suletud majandusõueks. «Eesõue eraldab tänavast üksnes madal sümboolne piire, sest nagu moodsal inimesel pole enam kombeks varjuda paksude kardinate taha, nii polnud tal vajadust oma maja tänava poolt suure planguga varjata. Moodsad inimesed siirdusid julgelt ja
nooblilt päikese poole avatud terrassrõdudele kohvi jooma.»¹

Seotud lood:


Lõuna tänava villa tellija oli 1930ndatel aastatel ärimees, seltskonnategelane ja diplomaat Jaak Jakobson. Nõukogude ajal asus villas lastekodu ja hiljem puuetega laste tugikodu, 2008. aastal läks maja taas erakätesse. Uued omanikud Viljo Vetik ja Annely Akkermann võtsid südameasjaks taastada väärikas maja põhjalikult ja detailitruult. Asju, mida taastada, oli majas õnnelikul kombel hulganisti säilinud: hoone uksed, aknad ja väravad on originaalid, samuti parkettpõrandad ja trepid. Algupärasest sisustusest on säilinud uhked glasuurpottidest ahjud ja kamin, sisseehitatud mööblikomplektid kahes kabinetis ja vähesel määral söögitoas. Alles on siseaknad koos originaalklaasidega, riiulid köögisahvris ja omaaegne moosiriiul keldris, mis, tõsi küll, teisaldati renoveerimistööde käigus teise ruumi.

Nõukogude perioodil olid tubade seinad kaetud osaliselt vineerplaatidega, mistõttu säilis ulatuslikult ehitusaegne siseseinte viimistlus − linaluuplaat. Viimast säilitati eritingimuste kohaselt nii palju kui võimalik. Esimese korruse tualetis hoiti alles algupärased seina- ja põrandaplaadid. Arhitekti sõnul pakkus rekonstrueerimisprotsess ohtralt avastamisrõõmu: kiht kihi haaval nõukogudeaegset vineeri ja värve eemaldades saadi teavet ruumide seinaviimistluste, tapeetide ja värvilahenduste kohta läbi ajaloo.²

Söögitoas on algupärasest sisseehitatud sisustusest säilinud riiul ja kerge vitriinkapp vasakus seinas. Söögitoakomplekt – laud ja toolid – on koopia Siinamaa Toompeale peaministri kabinetti kavandatud mööblist. Tõnis Vellamaa valmistatud valgusti disain on inspireeritud Adolf Loosi villa Mülleri valgustitest.


Värviline funktsionalism
Eesti funktsionalistlik interjöör vastandus nii mõneski mõttes funkmajade silepindsele, säravvalgele ja lameda katusega eksterjöörile, uus modernistlik esteetika tuli interjööri visalt, siseruumides jäi valitsevaks vaoshoitum ja kodusem, traditsioonilises võtmes kujunduslaad.
Lõuna tänava eramu põnev värvilahendus toetub ennistustööde käigus tehtud värvisondaažidele, mis aitasid välja selgitada ruumide originaaltoonid. Maja läbivaks värviks on rahulik sinakasroheline, mida toetavad pruunikad ja kollakad toonid.

“Lausa üllatav, kui palju oli interjööris kasutatud erinevaid värvivarjundeid, isegi siseuksed olid ühelt poolt ühte, teiselt poolt teist tooni,” räägib Mari Kurismaa. “Väike toonivahe oli näiteks uksepiitadel ja -lehtedel, kolmas toon lisandus veel aknalaudadel. ”Kindluse samas stiilivõtmes edasi liikuda andis koos majaomanikega ette võetud reis Hollandisse, kus tutvuti sealsete funkvillade interjööridega, mis on oma värvikasutuses eriti julged ja silmapaistvad.

Vannituba on kujundatud ajastutruus võtmes, sobivad põrandaplaadid leiti salongist Vivarec, firma Original Style kollektsiooni hulgast.


Meie kohalikus kontekstis on värvid aga hoitud soliidse ja pehmemana. Omaaegseid originaalvärvegi timmis sisearhitekt natuke leebemaks: pruuni pisut hallimaks ja sinise mahedamaks. Funktsionalismile omaselt on esikus, trepihallis, köögis ja vannitubades laed seintega ühte tooni: esikus sinine ja köögis kollakas. Eluruumide laed on valged. Esmapilgul võib-olla üllatavat paletti tasakaalustavad kerged triibulised kardinad, mis toovad ruumi värskust ja tagavad ühtlasi vajaliku privaatsuse. Erakordselt kaunites toonides on kõik maja erivärvilistest glasuurpottidest vanad ahjud (mis küll esmast küttefunktsiooni enam ei täida, kuid on kenasti renoveeritud).

1 Hallas-Murula, K. 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn, 2012, lk 137.
2 Huimerind, J. Elamu Pärnus Lõuna tn 2A. Muinsuskaitse aasta-raamat 2013. Tallinn, 2014, lk 37.

Lugu ilmus ajakirja Diivan detsember-jaanuari mahukas numbris. Osta ajakiri poest või telli www.telli24.ee!