Nõuandeid: täiusliku sauna märksõnadeks on leili kõrge hapnikusisaldus ja korralik ventilatsioon
Anna lõhnameeltele tegevust
Kõige levinum materjal sauna ehitamiseks on läbi aegade olnud puit, seda nii vanemates maakodudes kui ka kaasaegsetes linnakorterites. Saunas viibides ja leili nautides töötavad ka lõhnameeled, mistõttu tasub leiliruumi laudise valikul eelistada kas termotöödeldud haaba või leppa. Mõlemad annavad saunale meeldiva lõhna ja on hinnatud materjalid saunade siseviimistlusel. Hästi hööveldatud haavalaudadest saunalaval on mugav istuda ja materjali halva soojusjuhtivuse tõttu ei tundu saunalava liialt kõrvetav. Ehituspoodides on saada ka juba valmiskujul lavamoodulid, mida on lihtne paigaldada isegi algajal meistrimehel.
Pane õhk liikuma
Hea sauna omadusteks on leili kõrge hapnikusisaldus ja korralik ventilatsioon. Viimane paneb õhu liikuma ja muudab leilivõtmise nauditavaks — elektriküttega kerised muudavad õhu sageli kuivaks, mis kombinatsioonis halva ventilatsiooniga võib põhjustada saunatajatel ebamugavustunnet. Kuna leiliviskamisega kaasneb intensiivne higistamine ja kiire väsimus, peab sauna pääsema ka värsket õhku. Järgnevalt mõned näpunäited:
• jäta klaasist saunaukse alla umbes 10 cm kõrgune ava;
• varusta leiliruum sundventilatsiooniga, et õhk oleks sunnitud ringlema. Näiteks saab tuua kõige tavalisema 100 mm läbimõõduga torusisese ventilaatori — niisugune lahendus on korralikult töötanud juba aastaid. Väljatõmbeava tuleks paigaldada diagonaalis sauna kõige kaugemasse nurka, kerisekividega samale kõrgusele. Soovituslik on teha peale uksealuse ava veel üks õhu pealevooluava kerisetagusesse seina, ca 50–60 cm kõrgusele kivide kohale. See õhk peaks tulema juba õuest ning toru läbimõõt olema sama, mis väljatõmbetorul. Sundventilatsioon tõmbab värske õhu ja kuuma leili segu saunas hästi ringlema ja saunaelamus saab kordades mõnusam. Kandilised ventilatsioonitorud saab ka soojustuse vahele ja laudise alla ilusti ära peita. Puukeriste puhul tehakse õhu pealevooluava põrandasse, täpselt kerise alla.
• lisa kerisele n-ö veepudel. Kerisekivide vahele paigaldatud pudelis on kogu sauna kasutamise vältel sees keev vesi ning aeg-ajalt tuleb pudelit enne leili viskamist täita. Niisugune lahendus on suureks abiks elektrikeristega saunades, kus õhk kipub kiiresti kuivama. Veepudeli saab valmistada 1-tollise läbimõõduga raudtorust, mille ots tuleb teha lamedaks ja keerata kahekorra, et vesi kindlasti välja ei voolaks. Pudel tuleb paigaldada kerisekivide vahele nii, et selle lahtine ots jääks kerisekividega samale kõrgusele.
Foto: Pixabay
Soojusta targalt
Sauna puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata korralikule soojustusele — mida kehvem on soojustus või mida enam on leiliruumis soojustamata pinda (nt aknapinda), seda võimsam peab olema keris.
Soojustamiseks kasutatakse reeglina 50 mm paksust kivivilla. See on juba kas fooliumiga varustatud või paigaldatakse villa peale lisaks eraldi fooliumikiht. Fooliumile järgneb ca 20 mm laiune distantsliist, mille peale paigaldatakse vooderduslauad. Distantsliist on vajalik selleks, et soojustusfoolium ei puutuks kokku seina laudisega — nii saab õhk fooliumi ja laudise vahel ringelda. Õhuringlus hoiab ära ka seina liigse kuumenemise, et sellele oleks mugav selga toetada. Fooliumi liitekohad tuleb kindlasti fooliumteibiga kinni teipida, et jääks vaid üks terviklik fooliumikiht.
Kerise võimsuse valimisel soovitavad saunameistrid toimida nii: kui leiliruumi kõik seinad ja lagi on soojustatud ja soojustamata pinnaks vaid klaasist uks, kasuta valemit 1 m³ = 1 kW ning liida saadud tulemusele veel 1–1,5 kW. Vajalikud tehnilised andmed on tavaliselt ära toodud kerisetootja kodulehel.
Kindlasti on oluline ka laudise ja lava immutamine ja hooldus selleks mõeldud õlidega. Higi mõjul kaob puidult aja jooksul kaitsev õlikiht ja lavalauad muutuvad hallikastumedaks. Seetõttu on oluline leida aega ka sauna hooldustöödeks — vähemalt kord aastas tuleks seadmed ja tehnika üle vaadata ja sauna puitpinnad hoolikalt puhastada.
Allikas: Bauhof
LOE LISAKS:
