NÕUANDED | Põhjalikult üha popimast sisehaljastusest – miks ja kellele
Sisehaljastus, ingliskeelses kõneruumis interior plantscaping või interior landscaping on laiemas mõttes kombinatsioon taimekasvatusest, sisekujundusest ja maastikuarhitektuurist. See on taimede kasutamine ruumi atmosfääri loomiseks, arhitektuurse lahenduse toetamiseks, käiguteede markeerimiseks ja suunamiseks.
Miks kasutada ruumi kujundamisel taimi?
Taimede roll hea ruumi kujundamisel võib olla äärmiselt mitmekesine – nende abil saab suunata inimeste käiguteid ning juhtida tähelepanu ruumis asuvatele välja- või sissepääsudele. Neid võib kasutada pildiraamina, püüdes tähelepanu objektile või millelegi, mis on ruumis oluline. Samuti võib taimedega peita probleeme, mida ei taha ruumis näidata.
Taimedel on võime pehmendada akustikat, taimeseintes neelduvad just kõrgema sagedusega helid. Eriti head akustika parandajad on just suurelehised taimed, nagu filodendronid, kummipuud jms. Väga kõrgete lagedega ruumid, milles on tihti ka akustikaprobleemid, muudavad pikakasvulised taimed visuaalselt kutsuvamaks, tekitades justkui topeltlae või kihi, mis töötab puhvrina.
Suured ruumid, nagu hotellide ja kontorite sissepääsualad ja fuajeed, võivad ilma roheluseta näida ebasõbralikud või isegi hirmutavad. Taimedega saab muuta ruume näiliselt väiksemaks või kutsuvamaks, saab muuta nende visuaalset dünaamikat või liigendada ruume.
Iseloomuta ja liiga monotoonsed ruumid saavad taimede näol juurde sügavust ja tekstuuri, kuna taimekooslused võivad nii roheliste toonide kui ka vormide ja tekstuuride poolest olla lõputud.
Üks oluline põhjus, miks on nutikas kasutada rohelisi taimi ja puid just kauplustes, on väärtustaju. Uuringud on näidanud, et kaubanduskeskustes, kus kasutatakse rohkelt taimi, tundub inimestele nende ostetud kaup väärtuslikum. Ühe uurimuse kohaselt olid inimesed valmis kulutama 12% rohkem sama kauba eest poes, kus oli rohkelt rohelisi puid ja taimi. Samuti kipuvad inimesed rohelistes poodides enam aega veetma. Rohelus ja lopsakus lisab teatavat luksuse tunnet, sest inimesed seostavad troopilisi taimi alateadlikult eduga.
Veel annavad taimed edasi ruumi üldist disainiideed ning loovad atmosfääri.
Taimed ja nende konteinerid-potid on interjööri aksessuaarid. Need rõhutavad ruumis kasutatud disaini ja annavad üldisele ruumitunnetusele palju juurde.
Taimedega mässamine on tervislik valik
Enam ei ole kellelegi saladus, et taimedel on õhku puhastavad omadused. Selle uurimisel on NASA teadlased suutnud isegi kindlaks teha, milliseid lenduvaid orgaanilisi gaase üks või teine taim edukalt filtreerib (benseenid, formaldehüüdid jms).
Norra põllumajandusülikooli teadlane Tøve Fjeld viis 2002. aastal läbi uuringu, mille järeldustes tõi ta välja olulised eelised inimese tervisele kontorites, kus on palju taimi. Selgus, et ülemiste hingamisteede vaevuste, nagu köha ja kurgu kähedus, üle kaebas 30–40% vähem inimesi, võrreldes nendega, kes töötasid büroos, kus taimed peaaegu puudusid. Samuti esines 30% vähem peavalu, 25% vähem nahaärritust ning 20% vähem väsimust. On tehtud uuringuid ka keskkondades, kus napib loomulikku päevavalgust, kuid on rohkelt taimi, ja isegi siis selgus, et taimede kohalolu suurendab inimeste tähelepanuvõimet ja alandab vererõhku (Lohr, Journal of Environmental Horticulture,1996).
Taimed suurendavad üldist heaolutunnet ning tulemuslikkust. Selle argumendi vastu on raske vaielda. Eespool toodud uurimuses tehti eksperiment, mille eesmärk oli uurida, kui kiiresti suudavad inimesed erinevas keskkonnas tulla toime samade ülesannetega. Selgus, et taimestatud toas täitsid töötajad teatud ülesandeid 12% kiiremini kui töötajad, kel ei olnud samasuguses toas taimi (Lohr, Journal of Environmental Horticulture, 1996).
Taimed kui tervislik trend
Nii sisustusajakirjade lehekülgedelt kui ka tarbeesemetelt vaatab järjest enam vastu rohelust. Arhitektid ja sisearhitektid arvestavad oma töös järjest enam taimedega. Kui aasta lõpus kirjutatakse järgneva aasta sisekujunduse trendidest, siis ka taimede puhul saab välja tuua aastate lõikes teatavaid suundumusi. 1970. aastate taimehulluses domineerisid makrameeamplites tups-rohtliiliad, mis on taas populaarsed, kuid oluline vahe seisneb selles, et taimedesse suhtutakse tunduvalt teadlikumalt. Leidub piisavalt uuringuid, mis tõestavad fakte, et rohelised taimed on elukeskkonnas kasulikud. Samuti on aksessuaaride valikud muutunud oluliseks interjööri osaks.
Üldise trendina on rohelus kui selline nii kodus kui ka kontoris väga aktuaalne. Individuaalselgi tasandil on rohenäplus järjest hoogu koguv liikumine. Võib öelda, et sotsiaalmeedial on siin märkimisväärne roll. Populaarsed Instagramikommuunid, nagu Urban Jungle Bloggers, Jungalow või Plantcetera, on meeleolukate fotodega tekitanud teatava taimenälja või isegi -sõltuvuse, millele inimesed meelsasti järele annavad.
Moekad taimed
Viimase viie aasta vaieldamatud trenditaimed on olnud monstera ja lüüra-viigipuu. Mida aasta edasi, seda põnevamaks lähevad maailma taimetrendide ennustused. Järgmise aasta trenditaimedeks peetakse alokaasiaid, mille lehetoon võib olla purpurne, hõbejas või sooneline. Samuti on taas au sees kaktused ja sukulendid, mis nõuavad ka vähem hoolt kui lehtsed taimed. Juba teada-tuntud taimedest tõstetakse esile ahtalehist viigipuud (Ficus binnendijkii), vahalille (Hoya carnosa) ja kõrget lehtliiliat (Aspidistra elatior).
Avalik versus isiklik
Avatud kontoris on töötajate laudadel alati taimi, mille nad on kodust kaasa toonud või üksteisele kinkinud – see loob rahustava keskkonna laua vahetus ümbruses. Sedasama tunnet tuleks avatud kontoris võimendada. Taimed saavad mängida siin olulist rolli – olla vaheseinaks, aktsendiks, raamistada ja mahendada visuaalselt kõledaid ruume jne. Roheseinte trend on viimaste aastatega võtnud julgemaid suundi ning büroo on kindlasti üks hea koht, kus neid kasutada. Eelkõige peaks aga lähtuma inimestest, kes veedavad suurema osa päevast kontoriseinte vahel. Rohelust võiks jätkuda ka kööki ja söögialale, puhkealale ning taimedega võib liigendada avatud kontori töötsoone.
Avalikku ruumi sobivad taimed peaksid olema valitud lähtuvalt eesmärgist. Kindlasti võiks suures fuajees kasutada suuri fookustaimi. Need võivad olla kasvult suured või siis hoopiski vormilt erilised, skulptuursed. Ootealade lähedale sobivad taimed, mis jäävad inimeste vaatekõrgusesse, kui oodatakse näiteks pangas tellerijärjekorras või arsti vastuvõttu. Taimed võib istutada eraldi pottidesse, aga veelgi efektsema tulemuse saab neid suuremasse konteinerisse kokku istutades. Nii on võimalik tekitada huvipakkuv vorm ja tekstuur. Avalike ruumide puhul on oluline jälgida mõningaid piiranguid – taimed ei tohi blokeerida tuletõrjeseadmeid ega väljapääse ning olema sprinkleritest ja suitsuanduritest vähemalt 60 cm kaugusel.
Ohutuse seisukohalt võib samu reegleid järgida ka kodus, aga taimevalikul saab igaüks lähtuda oma eelistustest ja kogemustest. Koju taime valides peaks esimesena mõtlema sellele, milline on elustiil. Kas kodu on ainult koht, kus ööbida, või koht, kus ka lõõgastuda ja taastuda. Seejärel on juba mõistlik vaadata, mis ruume soovid rohelisemaks muuta ja kuhu taimed panna. Lõpuks saab alati valida selle taime, mis lihtsalt meeldib – eriliste lehtede, hooldusvaba olemise või suuruse järgi.
Üldiselt hooldusest
Inimestel, kel on kodus palju taimi, on reeglina väljakujunenud kastmis- ja hooldusrütm. On taimi, kes on väga lollikindlad ja andestavad, aga on ka suhteliselt pirtsakaid taimi, kelle hooletusse jätmine tähendab kuudepikkust taastumist.
On mõned üldised reeglid, mida peaks alati järgima – taimed vajavad valgust ja niiskust. Reeglina võiks taimele ideaalne kasvukoht olla hele, kaudse valgusega koht akna lähedal. Erandiks on siin sukulendid ja kaktused, kes armastavad otsest päikesevalgust nii palju kui see meie kliimas võimalik on. Arvestades seda, et elame põhjamaal ja valgust ei ole sügistalvel just liiga palju, siis võib talvisel ajal kolida kõik taimed aknale lähemale või pakkuda neile pimedal ajal lisavalgust. Ehituspoodidest leiab kodukasutaja juba valiku taimelampe ning avalike ruumide jaoks on olemas vastava valgusspektriga siinidel taimevalgustid. Leidub ka disainvalgusteid, mis soodustavad taime kasvu ja tagavad neile hea tervise. Päris pimedas ruumis ei ole võimalik ühelgi taimel kaua vastu pidada, küll aga on taimi, mis kannatavad ära pisut hämarama valgusolu – havisabad (Sansevieria), kuld-nõelköied (Epipremnum), täpilised hõbeköied (Scindapsus pictus), mõned sõnajalad ja filodendronid.
Teine oluline aspekt on niiskus – enamikku lehtseid taimi peaks kastma korra nädalas, kuid kindlasti peaks konkreetse taime kohta koguma rohkem infot. Palju sõltub ka sellest, kus taim kasvab. Kütteperioodil, kui toas-kontoris on õhk väga kuiv ja aknaid ei saa lahti hoida, on oluline mõelda lisaniiskusele – õhuniisutaja või veepritsi näol.
Kevaditi peaks üldjuhul kontrollima taimede juuri. Kui need on istutuspoti aukudest juba välja kasvanud, on aeg taim ümber istutada. Uus pott peaks olema eelmisest umbes neli sentimeetrit laiem, mis teeb umbes kahe sõrme jagu mõlemast servast. Veel ei tohiks unustada, et kasvuperioodil, märtsist oktoobrini, peaks taimele pakkuma lisatoitu väetise näol. Üldjuhul piisab kord kuus väetamisest, aga õitsemisperioodil võiks väetada üle kahe nädala, et soodustada uute õite teket.
- Lugu ilmus uue sisustusajakirja Disain, Interjöör & Arhitektuur 2019/2020 sügistalvises numbris. Saadaval poelettidel, tellida saab ajakirja SIIN.
