Miks mitte kütta põhuga?

Teame, et põhust saab maju ehitada, aga põhuga saab ka väikemaju kütta ja pealegi kaugküttesüsteemiga. LVM Kinnisvara juhatuse liikmele Ingmar Saksingule jäi eelmise aasta Soome elamumessilt (Asuntomessut) ühe uuendusliku nähtusena meelde just põhukaugküte, mis on eramajadele hinna poolest soodne ja mugav.

Mugav sellepärast, et majaomanik ei pea ise tegelema küttesüsteemi haldamisega. Peale selle on põhuküte 100% looduslik, sest põhk jääb põllul nagunii pärast viljakoristust järele ja katlas tekkiva põhutuha saab pärast põldudele väetiseks laotada. Saksing möönab, et idee kütta põhugraanulitega pole päris uus, aga Eestis on sellest juttu olnud ikka seoses individuaalküttega. Ehk ikkagi on majas vaja katlaruumi ja laoruumi kütte jaoks.

Soome elamumess on riigi ja omavalitsuste toetatud ettevõtmine oma riigi elanikele võimalikult heade elutingimuste ja elukeskkonna loomiseks. Majad ehitatakse messiks ka reaalselt valmis vastavalt tulevaste elanike soovidele ja messid on ehituses trendide loojad.

Saksing kiidab põhuga kütmise ideed sellepärast, et materjal tuleb loodusest ja läheb loodusesse tagasi. Võrreldes hakkepuiduga, kus materjal vajab kasvamiseks aastaid, tekib põhku viljakoristusel igal sügisel ja seda on lihtsam kätte saada kui metsast metsamaterjali.

Messiks ehitatud majade liitumistasu põhukaugküttega oli 2000 eurot. Ingmar Saksing rõhutab, et Eestis oleks iga majaomanik õnnelik, kui ta saaks kaugküttega liituda 2000 euro eest. Ka maakütte paigaldamise kulu on kolm-neli korda suurem.

Saksing toob messilt veel kaks tähelepanekut. Peremajad on muutunud väiksemaks, keskmiselt 140 ruutmeetrit kunagise 300 ja 400 asemel. Rõdud ja terrassid on kõik klaasidega kinni ehitatud ning neid saab seega pea pool aastat kasutada eluruumina, sest päike kütab. Seega pööratakse palju tähelepanu ökonoomsusele ja ruumi kasutamise efektiivsusele. Kui majas pole oma katlamaja ja kütteladu, saab ju 10–12 m² väiksema maja ehitada. Kui majad on väiksemad, siis oma katlamaja ehitamine läheb ruutmeetri kohta veel kallimaks.

Saksing kirjeldab, et kaugkütte eelis on kindlasti ka elektrikulu ja lisakütte vajaduse puudumine. Lisakütmist võib vaja minna külmade ilmadega neil, kes kütavad maasoojuspumba või õhk-vesisoojuspumbaga. Sel juhul on vaja mitut küttesüsteemi, mis läheb jällegi kallimaks. Loomulikult on kaugkütte eelis ka igasuguste küttemurede puudumine majaelanike eemaloleku ajal. Olete nädal aega reisil ja tulete tagasi sooja koju.

Saksing möönab, et põhukaugküte ei ole muidugi lahendus suurte linnade majade kütmiseks, aga väikelinnades ja asulates on kindlasti tulevikuküte. Ta pakub, et Eestiski võiks niisugused põhuküttega väikekatlamajad püsti panna Rae valda või mujale Tallinna lähiümbrusse. „Kui igaüks ise hakkab põhuga oma maja kütma, siis mingit efekti ei ole,” lisab ta.

Tallinna tehnikaülikooli soojusenergeetika eriala tudeng Rebeka Kukk kirjutas 2016. aastal bakalaureusetöö „Põhu kasutamine energia tootmiseks”.

Mõningaid fakte sealt

Põhu täieliku ärakasutamise korral oleks võimalik töösse rakendada kuni 500 MW ulatuses küttekatlaid ja põhu 30 protsendi ulatuses kasutamise korral ikkagi kuni 150 MW ehk kaks planeeritavat suurt koostootmisjaama.

Põhu kütteväärtus on suurem kui puiduhakkel (põhul 14,4 MJ/kg ja puiduhakkel 10,4 MJ/kg), kuid jääb alla kivisöele (25 MJ/kg).

Transpordi- ja hoiustamiskulusid on võimalik vähendada põhu briketeerimisel või pelletite valmistamisel. Suur eelis põhu briketeerimisel on see, et on võimalik saavutada puidust suurema energiatihedusega toode (põhubriketil 12,7 MJ/dm³, puidul 7 MJ/dm³).

Põhku peetakse süsinikdioksiidineutraalseks kütuseks. Lämmastikoksiide tekib samas koguses mis teiste kütuste põletamisel. Võrreldes kütteõliga tekib vähem vääveldioksiide, kuid maagaasiga võrreldes ei ole põhul eeliseid.

Põhu põletamisel on suurim probleem kloor, kuid kloorisisaldust on võimalik mõjutada. Põhu kütteväärtus suureneb ja kloorisisaldus väheneb põhu seismisel.

Lugu ilmus esimest korda Maalehe erilehes "Ehita Targalt"