Mida teha, kui kellelgi sinu kortermajast on koroonaviirus?


Mida teha, kui kellelgi sinu kortermajast on koroonaviirus?
Foto: Unsplash

Koroonaviiruse levik on tekitanud paljudes kortermajade elanikes muremõtteid. Kunagi ei saa kindel olla, kas mõni naabritest on nakatunud või mitte. Seda enam, et osadel nakatutel ei pruugi haigussümtomeid üldse tekkidagi. Siiski on eksperdid öelnud, et paanikaks pole põhjust, kui hügieenireegleid järgida ja trepikojas naabritest distantsi hoida.

Kui keegi kortermaja elanikest on nakatunud, aga ta püsib karantiinis, siis on teiste elanike nakatumine üsna ebatõenäoline. Viiruse laialdane levik kortermajades on vähetõenäoline, kuna tegu on respiratoorse viirusega. See tähendab seda, et viirus levib enamasti piiskadega, mis köhides või aevastades õhku satuvad ning kõige tõenäolisem on nakatumine olles otsekontaktis haigega. Kindluse mõttes võiks vältida liftiga sõitmist koos teiste inimestega. Võimalusel tasuks ka enne liftinuppude ja ukselinkide katsumist pinnad desinfitseerida.

Ka tasub teada, et koroonaviiruse osakesed on võimelised kinnituma õhuaerosoolidele. Kolme tunni möödudes on koroonaviiruse osakestest õhus alles umbes kuuendik. Et viirusosakeste levimist õhus kiiremini vähendada, tasub trepikodasid hoolega tuulutada ja võimalusel hoida aknad avatuna.

Üheks hirmuks inimeste seas on ka see, et koroonaviirus levib läbi ventilatsioonisüsteemi. See on aga üsna ebatõenäoline. Küll aga võib nakatuda piiskadega saastunud pindade kaudu, näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu. Seega tasub ühistutel trepikodade koristamist tavapärasest sagedamini planeerida.

Seotud lood:

Selleks, et koroonaviiruse levikut trepikodades tõkestada, tuleb kõigil järgida eriolukorra juhiseid.

Ennast haigena tundes ära mine kodust välja. Telli toidukraam internetist või lase need kellelgi enda ukse taha tuua. Kui liikumine trepikojas on vältimatu, tasub kindlasti kanda maski ning desinfitseerida käsi, enne kui lüliteid, ukselinke ja muid pindu katsuda.

Neile, kes elavad koroonaviirusega nakatunud inimesega samas majas, on kõige tähtsam praktiseerida korralikku kätehügieeni, vältida näo katsumist ja püsida kodus.

Ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringu põhjal püsib viirus nakkusohtlik papi peal 24 tundi, plastiku ja terase peal 72 tundi ja vasest pindade peal kuni 4 tundi.

Ka oma kodus tuleb pindu regulaarselt desinfitseerida. Seda eriti juhul, kui korteris elatakse kolme või neljakesi. Enne desinfitseerimist soovitatakse pinnad ära puhastada.

Allikas: businessinsider.com