Nii võid olla kindel, et kui tekib vajadus uue ukse järele, valid endale mudeli, mis sobib nii seinaavasse kui ka koju tervikuna.

Uste liigid

Laias laastus jagunevad koduuksed sise- ja välisusteks. Välisuks on tavaliselt massiivsema ja keerukama konstruktsiooniga, kuna sellele esitatakse suuremaid nõudmisi nagu soojapidavus, lukustatavus, tulekindlus jne. Kui väga paljud uksed on kihilised, siis välisuks koosneb siseuksega võrreldes rohkemast arvust kihtidest. Kas teadsid, et lisaks puidule sisaldab sinu välisuks suure tõenäosusega alumiiniumi ja penoplasti? Siseuksed on tavaliselt kas üleni puidust või puitlaast- või MDF-kihiga kaetud kärgpapist.

Foto Philipp Berndt / Unsplash

Valikut tegema minnes tee esimese asjana kindlaks ukse tüüp ja alles siis liigu konkreetsemate mudelite juurde.

Ukseleht versus uksekomplekt

Tavakasutaja arusaam uksest ei kattu sageli tootja definitsiooniga. See, mida enamik mõistab ukse all, kannab tegelikult nimetust uksekomplekt. Uksekomplekt koosneb lisaks ukselehele lengidest ja lävepakust ehk maakeeli — uksest, raamist ja liistust. Sellele lisanduvad erinevad lisatarvikud nagu käepidemed, sulgurid jms, mis tuleb sageli eraldi juurde osta.

Ust ostma minnes jälgi, kas uks on müügil komplektina või pead lengid, lävepaku ja lisatarvikud lisaks soetama.

Ukse mõõtmed

Ukse suuruse puhul tuleb mängu põnev fakt, et need esitatakse moodulmõõdus, mitte harjumuspärases mõõtskaalas. Ühele moodulile (1M) vastab 100 mm ja uksekomplekti moodulmõõdu aluseks on lengi välismõõt. Moodulmõõdud kuvatakse kujul 7x20, 8x20, 9x21 jne. Näiteks kui lengi välismõõt on 890 x 2090 mm, siis vastav moodulmõõt on 9x21. Ümardus ei ole juhuslik, vaid on põhjustatud asjaolust, et lengi mõlemale küljele ja peale peab jääma 10-20 mm vahe kiilude ja montaaživahu jaoks.

Foto Sylwia Pietruszka / Unsplash

Selleks, et saada kätte kõik vajalikud mõõtmed uksekomplekti tellimiseks, tuleb ära mõõta nii seinaava suurus (kõrgus x laius) kui ka seina paksus. Seinaava suurus määrab lengi välismõõdu, seina paksus aga lengi sügavuse.

Käelisus

Ukse käelisus on samuti üks oluline aspekt, mis tuleb endale selgeks teha. Käelisust defineeritakse selle kaudu, kummal pool asuvad käepide ja hinged, kui avada uks enda suunas. Parema käe ukse puhul jäävad hinged paremale poole, käepide vasakule. Vasaku käe ukse puhul vastupidi.

Kas soovid avada ust parema või vasaku käega? Jälgi, et valid õige käelisusega ukse, kuna sellest oleneb uksehingede ja käepideme asukoht ning ukse avanemise suund. Mõned uksed on universaalsed ja nende käelisust saab lihtsa vaevaga muuta. Väga paljude uste puhul aga on käelisus fikseeritud ja seda tagantjärele enam muuta ei saa.

Foto Adi Goldstein / Unsplash

Disain

Uste puhul saab valida paljude viimistluste vahel. Uks võib olla värvitud või spooniga kaetud, klaasiga või ilma. Otsustada tuleb ka, kas uks peaks olema sile või profiilne. Kui seinaava on laiem, siis on võimalik valida laiendiga ukse või paarisukse vahel.

Õige ukse valik oleneb kasutaja soovidest ja kodu sisekujundusest. Profiiluksed sobivad tavaliselt klassikalises või skandinaavia stiilis kodudesse, siledad aga modernsematesse elamistesse. Klaasi puhul tuleb arvestada privaatsuse sooviga. Suure klaasiga uks sobib väga hästi kööki ja elutuppa, magamistuppa aga tuleks ilmselt valida midagi kinnisemat. Kuigi teisalt — igale oma!

LOE VEEL: