Mida peab teadma puitbriketiga kütmisel, et küttekoldele mitte liiga teha?
Praegu Eestis kasutatakse briketiliikidest 95% ulatuses puitbriketti ja umbes 5% on veel jäänud neid, kes kasutavad turbabriketti. Puitbrikett määrib vähem kui turbabrikett. Puitbrikett on ka oluliselt kasutajasõbralikum kui turvas - jääb oluliselt vähem tuhka järgi ja on kõrgema kütteväärtusega.
Eestis müüakse kahe erineva kujuga puitbriketti: kandiliste ja ümarate tükkidena. Renee Abel firmast Briketipoisid ütleb, kütteväärtuse mõttes pole neil mingit vahet - mõlemad on väga head tooted. Kasutamise mõttes on vahe aga selles, et ümar brikett põleb ilusama ja suurema leegiga ja sobib väga hästi näiteks kaminasse või küttekoldesse, mida on vaja kiiresti soojaks saada. Ümar puit¬brikett on natukene väiksema jõuga kokku pressitud. Selle eelis on kergem süttimine ning küllalt kiire ja terav kuumus.
Kandiline aga jällegi süttib kauem, aga on seejärel pikema ja ühtlasema põlemisega. Kandiline puitbrikett on mahult enamasti suurem ja tihedamini kokku pressitud. Soovitatakse pigem ahjudesse või küttekaminatesse.
Briketi kvaliteet oleneb sellest, kuivõrd kuiva toorainet on selle tootmisel kasutatud ning millist liiki puudest on saepuru tehtud.
Puitbriketi kütteväärtus on suurem kui küttepuudel või turbabriketil. Kütteväärtuselt võrdub tonn puitbriketti umbes nelja ruumimeetri kuiva lepa küttepuudega.
Küttekollet ei maksa katki kütta
„Brikett sobib väga hästi igale poole, ainuke oluline asi, mida arvestama peab on see, et seda ei tohi küttekoldesse liiga palju panna. Vastasel juhul võib küttekolle kannatada saada,“ hoiatab Renee Abel.
Kandilise briketi puhul soovitab spetsialist alustada kolme kuni nelja klotsiga - sellest peaks juba piisama. „Ahju lõhki kütmine võib olla probleemiks siis kui ületada soovitusliku kogust ja inimeste puhul, kes on alles hakanud briketiga kütma. Briketi kütteväärtus on umbes kolm kord suurem kui puidul,“ ütleb Renee Abel. Seega - briketti tuleks küttekoldesse panna kolm-neli korda vähem kui halgusid. Puitbriketi kütteväärtus on 18–20 MJ/kg, kuupmeeter puitbriketti kaalub umbes tonni.
Kas briketti võib kombineerida puuhalgudega? „Üldisel on nii, et kui sa juba briketiga kütmist oled proovinud, siis keegi enam hiljem puudega jamama ei viitsi hakata. Aga oleme kuulnud, et vahest kombineeritakse briketti ka märgade halgudega,“ räägib Renee Abel. Briketi süütamiseks on vaja kaua põlevat süütematerjali, kõige parem on selleks kasutada spetsiaalseid süütetablette või kuivi puid. Süütamine õnnestub paremini, kui jätta briketitükkide vahele piisavalt õhku. Kui brikett on juba põlema läinud, siis õhku mitte peale lasta.
Millist hooldust vajab ahi või pliit briketiga kütmisel? „Kui mitte ületada ettenähtud koguseid ja oma ahju mitte üle kütta, siis pole mingit eri hooldust ahjule vaja. Pigem on tagasiside korstnapühkijatelt olnud positiivne, sest brikett on puhas toode ja tuhka-tahma eraldub kordades vähem kui puiduga küttes. Aga regulaarne ahju hooldus on siiski vajalik ka briketiga kütjatel,“ ütleb Renee Abel. Puitbriketi põlemisel tekib tuhka umbes 1% ehk ühe tonni põletamisel jääb umbes 10 kilogrammi tuhka.
Allikas: Briketipoisid
LOE LISAKS:
