Ilmselt ei ole mitte kunagi varem olnud käsitöö ja isetegemine olnud nii populaarne kui praegu. Väikeseid ärisid, töökodasid, salonge ja butiike tuleb iga päevaga juurde. Hobidest saavad ärid ja igaüks üritab leida seda oma ja ainulaadset, mis kõnetaks klienti ja kutsuks ostma. Paljudel läheb nii hästi, et äri laiendatakse, avatakse poode üle-Eesti, minnakse kauplema veebi, täiustatakse sortimenti ja panustatakse kaubamärki.

Raske on tõmmata piiri, kus lõpeb käsitöö ja algab disain, võimalik, et see piir aina hägustub. Ses tehnoloogia ja arvutitega üleküllastunud ajastul soovib järjest enam inimesi luua enda ümber turvalist, hubast ja sooja kodu, kus teda ümbritseksid südamesoojusega tehtud asjad.
Käsitööliste ja disainerite loodu pakub inimesele lisaks emotsioonile, materjalile ja vormile ka oma lugu. Just see teebki toote hinnaliseks ja ainulaadseks.

Maakodu "Eesti erinumbrist" leiate mitmeid edulugusid, mis võiksid anda innustust ja julgust võtta ette oma teekond. Tundub uskumatu, et Muhu leivast on saanud praegusel – kõikide võimaluste ajal – tõeline defitsiit, mille sabas seisid inimesed pühade eel suisa mitu päeva. Kuidas on äri omanik suutnud ühest kõige igapäevasemast leivast luua kõikidele maitsva gurmeetoote?

Toome teieni uued leiud maailmatasemel Eesti disainist. Tegijatel ideesid jätkub, jääb üle vaid loota, et need tee tootjateni ja lõpuks inimesteni leiavad.

Meie kodulugu viib meid Saaremaale, Madruse tänaval asuvasse Mardi tallu. Seal elab rõõmus ja õnnelik Maastiku pere, kelle kodu on justkui lennukate ideede teostamiseks loodud. Kaheksa seal elatud aasta jooksul on nad andnud räämas talukohale täiesti uue hingamise ja näo.
Kui te leiate kinnisvaraportaalist kuulutuse, et müüakse reheahjuga maja, siis on see õnn või hoopis õnnetus? Reheahjudest räägib täpsemalt Eesti Vabaõhumuuseumi turva-tehnojuht Hardi Ojaste.

Ajakirjast saate muu hulgas lugeda kodumaistest dekoratiivtaimedest ja mõistagi, peatume ka meie oma rahvuslillel – rukkilillel. Kas rukkilill on ikka eestimaine taim?

2016. aasta puuks valiti Eestis seekord kuslapuu. Milliseid kuslapuuliike Eesti metsades ja koduaedade haljastuses kasvab ja kuidas neid ära tunda, kirjutab Tallinna Botaanikaaia teadur Anu Kaur.

Kas teadsite, et Sakus asub Eesti ainus kartulisortide geenivaramu, kus katseklaasides säilitatakse umbes 500 kartulisorti üle maailma?
Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduritele pole miski võimatu ja võib tunduda uskumatu, kuid hetkel käib vilgas töö Eesti oma sinimustvalge kartulisordi loomiseks. Ülesande taimebiotehno­loogi­dele, aretada Eesti riigi 100. sünnipäevaks sinimustvalge kartulisort, andis endine põllu­majandus­­minister Helir-Valdor Seeder. Töö on selles vallas käinud juba mitu aastat ja nii said artikli autor Marju Vitkar ja fotograaf Birgit Püve oma silmaga katsuda kartulimugulaid, mille sisus on tõepoolest näha nii sinist, valget kui ka musta värvi. Teadlased kinnitavad naerusui, et neil on veel mõned aastad aega, kuid projekt püütakse tulemuslikult õigeks ajaks lõpule viia.

Köögirubriigis pakub seekord gluteeni-ja laktoosivabu retsepte Kärri Jürisson, keda ennast on selline toiduvalik teinud loomingulisemaks. Nii pakub Kärri kasukat, milles kartuli asemel on hoopis lillkapsas, mõnusad vahvlid aga valmivad mandli-ja pähklijahust.

Keila käsitöösalongi Vaarikas vahukoorega meistrid õpetavad lastele, kuidas meisterdada toredat albumit sõbrale. See on tore kingitus sõbrapäevaks.

Eesti hagijas on ainus Eestis aretatud koeratõug, kel on olemas tõustandard. Ühtlasi on hagijas ka Eesti Kennelliidu vapiloom. Mis iseloom on neil koertel on ja mida räägivad selle koeratõu kohta kasvatajad, saate lugeda ajakirjast.
Mõnusat lugemist!