Kui rustikaalne ja modernne leiavad teineteist
Võtmesõnadeks on avatud planeering ja vanade detailide taastamine ning säilitamine. Remondi käigus tuleb vahel peidust välja varjul olnud aare: palksein, konarlik tellis või hoopiski kinni müüritud uksekoht. Kui selliseid ei leidu, siis tasub panustada näiteks vana mööblitüki taastamisse. Piinliku viimistluse asemel luba kõigel natuke toores olla. Julgemad võiksid kaaluda isegi betoonist lisandite kasutamist. Tekkiv kontrast ongi selle stiili käivitav jõud. Niisugused elemendid annavad tubli edumaa ja neid võib uhkusega näidata. Tasub sihilikult otsida esemeid, mis oleks justkui ajahambast puretud.
Läheme veel detailsemaks. Kuidas rustikalane tänapäevases interjööris kaunilt esile pääseks? Mida rohkem loomulikku valgust ja õhulisust, seda parem. Valitsevad loomulikud ja mahedad toonid. Hoides värvipaleti ja mööbli pigem lihtsana ning lastes vanadel materjalidel särada, ei ole suurt võimalust eksimiseks. Lopsaka ja kireva mustriga tapeet võib mõjuda võõrana, värvivalik langeb pigem beežide ja pruunide, erinevate hallide, loodusvalgete ning isegi musta kasuks.
Õdusa meeleolu aitavad luua vaibad ja pleedid. Katsetada võib väga erinevate materjalidega, sest tekstuuride kokkumäng on heas mõttes ettearvamatu. Ka vana armas kaltsuvaip võib sellises interjööris ideaalse koha leida. Kes aga soovib sisse tuua eksklusiivsemat maiku, rulligu lahti lamba- või lehmanahast põrandakate. Mitte unustada elavat tuld, kuna see loob hubase ja intiimse miljöö. Kaminal on rustikaalses interjööris auga väljateenitud koht. Kõik kokku liites on tulemuseks lihtsustatud elegants, mis soojendab ka kõige põhjamaisemaid südameid.
Et maaläheduse otsingutel siiski 21. sajandisse jääda, püüa mitte unustada tänapäevaseid mugavusi. Kiires elurütmis püsimiseks säilita kaasaegne sanitaartehnika ja köögilahendused. Ära pelga vanaaegse kõrval tuua sisse siledat ja moodsat joont. Kergelt roostetanud muljega kapinupp muidu nii moodsas köögis tekitab meeldivalt ootamatu momendi. Kodu kujundades tasub alati lähtuda eelkõige funktsionaalsusest. Vastasel juhul võib saada küll kauni väljanägemise, kuid kogu ilu nõuab pidevat sättimist ja paigutamist, sest jääb pererahvale igapäevastes toimetustes jalgu.
Kodu kaunistamiseks tasub aega võtta, sest siis saab süveneda ja läbi mõelda. Juhuslikud emotsiooni ajel ostetud esemeid on raske tervikuks siduda. Alati võib pöörduda sisekujundaja poole. Tema töötab selle nimel, et vaatepilt oleks nauditav ja kodu kooskõlas pererahva vajadustega. Ideaalis valitseb väikeste iluvigade ja uhiuue vahel sümbioos, kus üks ei saa teiseta. Kõige tipus troonib, nagu ühe õnnestunud sisekujunduse puhul ikka, mugavus ja kasutajasõbralikkus.
LOE VEEL:
