Korter paneelmajas — kas hea või halb investeering?

 (1)
Lasnamägi
LasnamägiFoto: Madis Veltman

Suurem osa Eesti elamufondist on ehitatud nõukaajal ja valdavalt kuuluvad sinna 1971-1990 aastal ehitatud paneelelamud. Vaatame lähemalt, kui palju on paneelmaja korterite hinnad pealinnas viimase kümne aasta jooksul muutunud.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Soomani sõnul on üldised kinnisvaraindeksid head töövahendid konjunktuuri tajumiseks, kuid ostuotsuste tegemisel on detailne statistika oluliselt tõhusam. „Nõukaaegne paneelmaja on keskmisest odavam ja erinevalt kallimatest varadest on tegemist oma olemuselt esmatarbekaubaga. Sestap on oluline jälgida just selle varagrupi likviidsust ja hinnataset, saamaks aimu turu tegelikest trendidest,“ lisas Sooman. „Statistika kinnitab varem välja öeldud väidet — suurem hinnatõus on kinnisvaraturul ammu läbi ning edasist turu suundumust mõjutavad juba väga konkreetsed sündmused, olgu selleks intresside tõus, mõni poliitiline otsus või demograafiline muudatus.“

Kui aga on plaan kinnisvara soetada, siis kui hea investeering korter nõukogude perioodi paneelmajas ikkagi on? Soomani sõnul on paneelikate korterid võrreldes uusarendustega tunduvalt odavamad ja lühiajalise üüritootluse aspektist on sellised korterid just kõrgema tootlusega. Üürihindade vahed ei ole uutes ja vanades kortermajades nii suured, kui on nende korterite müügihindade vahe. Lühiajaliseks investeeringuks (5-10 aastat) on seega korter paneelmajas Soomani sõnul igati väärt investeering.

Loe veel

Seotud lood:

Pikaajalisesest perspektiivist asjale vaadates tuleb tema sõnul aga arvestada faktiga, et vana paneelmaja vajab siiski varem või hiljem põhjalikku renoveerimist. Samuti liiguvad trendid energiasäästlikkuse suunas ja ühel hetkel mängib rolli mitte kinnisvara hind, vaid kogukulu elamispinna peale. “See on oluline nii ostja kui ka üürniku seisukohast,” selgitab Soomann. “Kuigi uute korterite hinnad on kõrgemad, on nende hoolduskulud ja kommunaalarved soodsamad ning uue ja vana korteri igakuiste kulude vahed ei pruugigi olla väga suured.” Sooman usub, et tehnoloogiaga koos arnevad ka inimeste väärtushinnangud — mida rohkem tuleb turule energiasäästlikke tooteid, seda rohkem kasvab tarbijate teadlikkus ja seda enam tahetakse neid ka osta — sellest aspektist on jälle nutikam osta korter uues majas. Uute majade kasuks räägib ka kogemus, et enamasti on sotsiaalne läbilõige seal kõige ühtlasem ja maja hooldusega seotud probeemid saavad üldiselt üksmeelselt lahendatud, samal ajal, kui vanemates kortermajades ei saada korteriühistu koosolekutel suurte erimeelsuste tõttu tihti maja renoveerimise ja vajalike hooldustööde osas kokkuleppele.

LOE LISAKS:

Soodsam korter annab parema üüritootluse — vaata, mis piirkond on pealinnas tulusaim

ENNE JA PÄRAST: Hingega renoveeritud korter nõukogudeaegses paneelmajas