Kolm asja, mida peaksid desinfitseerimisvahendite kohta teadma


Kolm asja, mida peaksid desinfitseerimisvahendite kohta teadma
Foto: Unsplash

Peale koristamist tundub kodu pealtnäha puhas, kuid esmamulje on tihti petlik. Tegelikult võib erinevatele pindadele jääda väga palju silmale nähtamatuid pahalasi — viiruseid, baktereid, seeneosakesi. Selleks, et vähem nähtamatute tegelaste pärast muretseda, on oluline oma majapidamises tihedalt kasutusel olevaid pindu desinfitseerida. Seda eriti praeguses pandeemiaolukorras. Siiski tuleb desinfitseerimisvahendite kasutamisel paari asja meeles pidada, sest valel kasutamisel ei pruugi neist eriti palju kasu olla.

Desinfitseerimisvahendil tuleb lasta mõjuda

Oma eesmärki täidavad desinfitseerimisvahendid vaid siis, kui nad on pinnaga kindla aja kontaktis. See aeg võib erinevate toodete puhul varieeruda. Selle asemel, et desinfitseerimisvahend koheselt pinnalt ära pühkida, uuri pakendilt kui kaua see seal seisma peaks. Enamasti jääb toimeaeg vahemikku 15 sekundit kuni 45 sekundit või kuni desinfitseerimisvahend on pinnal ära kuivanud. Sama kehtib käte desinfitseerimise kohta.

Enamus desinfitseerimisvahendeid ei paku püsivat kaitset

Enamasti ei paku desinfitseerimisvahendid püsivat ja pikaajalist kaitset, st. kui keegi pindu peale nende puhastamist uuesti katsub, tuleb pinnad taas puhastada.

Seotud lood:

Pikaajalisema kaitse jaoks on tarvis majapidamises tihedalt kasutusel olevaid pindu pidevalt desinfitseerida. Seda eriti juhul, kui keegi kodus olijatest on haige. Kui pidev desinfitseerimine tüütu tundub, tasub katsetada puhastusvahendeid, mis on loodud pindu kuni 24 tundi uute mikroobide eest kaitsma.

Ka liigne desinfitseerimine on halb

Desinfitseerimisvahendid võivad olla usaldusväärsed relvad viiruste vastu, kuid nende liigne kasutamine võib kaasa aidata kaasa just bakterite (mitte viiruste) vastupanuvõime tekkimisele. Seega tuleb desinfitseerimisvahendeid kasutada ainult nende pindade peal, kus vaja. Teha tuleb seda piisavalt tihti, kuid mitte ülearu palju.

Allikas: apartmenttherapy.com

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!