1. Ruumid moodustavad terviku

Hea sisekujundus tähendab oskuslikku ruumitunnetust. Mööbli, mustrite ja dekoratsioonidega loome kujunduse ja tunde, kuidas ruum meile psühholoogiliselt mõjub. Kui ruum on maitsekalt kujundatud ja selle detailid klapivad omavahel, tunneb ka inimene end intrjööris hästi. Kodu kujundades on tähtis mõelda ruumist kui tervikust. Interjöör koosneb erinevatest ruumidest, mis on omavahel ühendatud koridoride ja treppidega. Oluline on silmas pidada, et kogu tervik omaks üht ja läbivat joont. See aga ei tähenda, et kõik asjad peaksid olema täpselt ühesugused või ühte värvi. Küll aga on värv oluline, sest just selle abil saab luua üldise temaatika. Ühtuse saavutamiseks ongi värvist hea alustada: vali näiteks kolm-neli erinevat värvi ja kasuta neid erinevates varjundites. Algetapis tasub mõelda ka stiilile — kas hindad maalähedast stiili, ajatut klassikat, minimalismi või hoopis midagi õrna ja romantilist?

Ruumi tasakalaalu loomiseks on kolm erinevat meetodit: sümmeetriline, asümmeetriline ja radiaalne ehk keskmesse koonduv lahendus. Sümmeetriline tasakaal on sisekujunduses kõige traditsioonilisem lähenemisviis ja seda iseloomustab ühtsus. Teisisõnu esinevad sisekujunduses valdavalt samad asjad, kuid need on erinevatel kohtadel või peegelpildis. Näite võib tuua mõnest vana maja interjöörist, kus mõlemal pool ruumi on täpselt samas kohas peegel. Klassikaline näide on näiteks magamistuba, kus on voodi mõlemale küljele paigutatud ühesugused öökapid ja valgustid.

Asümmeetriline tasakaal on kaasaegsetes sisekujundustes levinum ja kujutab endast üksteisest erinevate asjade paiknemist ruumis. Need asjad on silmale võrdväärselt hoomatavad ja seetõttu loovad omavahel kooskõla ja tasakaalu. Asümmeetriline stiil on pealiskaudsem, kuid õige tunnetuse saavutamine on raskem kui sümmeetrilise stiili puhul. Asümmeetria väljendab liikuvust ja jätab seeläbi interjöörist elavama mulje.

Radiaalne sümmeetria tähendab, et kõik esemed ruumis on paigutatud mingi keskme järgi. Olgu selleks näiteks keerdtrepp. Niisiis lähtutakse ruumi kujundamisel keerdtrepi asukohast ja mõeldakse ülejäänud asjade asukoht selle järgi.

Sisekujunduse suurim vaenlane on igavus. Hästi kujundatud ruum on olenemata selle suurusest huvitav ja sisaldab mitut n-ö “fookuspunkti”. See peab olema domineeriv ehk tõmbama endale tähelepanu ja olema piisavalt köitev, et vaataja süveneks ja vaataks veel või jääks seda kohta uurima. Fookuspunkt peaks seetõttu jätma kestvalt hea mulje ja olema ruumi disaini lahutamatu osa. Hea näide on kamin või seinal asuv õhuke televiisor, sest neid näevad inimesed tavaliselt esimesena. Niisiis võibki televiisori või kamina võtta fookuspunktiks ja kujundada ümbritsev ruum lähtuvalt sellest.

Kui kodus puudub fookuspunkt, siis saab selle ise hõlpsasti luua. Näiteks tuua mõni mööbliese esile või värvida mingi ala seinal silmapaistvama värviga. Igal juhul on oluline säilitada tasakaal, sest fookuspunkt ei tohiks saada kogu tähelepanu osaliseks ega olla liialt kirev.

Kui räägime muusikast, siis tuleb tahes-tahtmata jutuks rütm. Sisekujunduses on samuti rütmil oma koht ja selle tähtsust ei tasuks alahinnata. Täpsemalt tähendab rütm sisekujunduses erinevate mustrite, värvide või materjalide kordumist. Rütmi defineerib pidevus ja organiseeritus. Rütmi võib saavutada näiteks nii, kui sättida ruumi elemendid, mille olemasolu interjööris kas kasvab või kahaneb. Üks tüüpilisemaid näiteid on suurus. Oletame, et selleks elemendiks on küünal, siis võiksid olla siin-seal erineva suuruse ja välimusega küünlad. Küünlad võivad olla ka ühesugused, aga erinevas värvis. Sama võib saavutada ka värviga ehk kõik selle elemendi osad on sama värvi, kuid erineva varjundiga.

Teine viis rütmi tekitamiseks on kontrastide kasutamine, mis kujutab endast kahe erineva asja kokku panemist. Asi ise võib aga sama olla, näiteks värv on erinev: diivanil on padjad, millest pooled on mustad ja pooled on valged. Võib aga hoopis kasutada ringe ja ruute või suurt ja väikest. Erinevaid viise kontrasti rõhutamiseks on palju.

Lisaks nõuavad palju tähelepanu detailid. Näiteks valgushämarus, diivanipadjad, lülitid, ukse- ja sahtlilingid ning muu taoline. Tavaliselt jäävad sellised asjad märkamata, sest piltlikult öeldes läheb suurem aur suurtele asjadele. Detailid on aga sama olulised kui kõik muu. Küll aga ei tohi detailid olla liialt silmapaistvad. Detailide eesmärk on anda ruumile lõplik lihv.

Esemete suurus on samuti ruumi kujundamisel oluline aspekt. Mööbel, sisustusaksessuaarid ja muud esemed peavad suuruse osas omavahel kokku sobima. Kui mingi ese on liialt suur ja ülejäänud imetillukesed, jääb tulemus kentsakas.

Värvid loovad ruumi atmosfääri ja on õige tunnetuse loomisel väga tähtsad. Hea nipp on kasutada vastandvärve. Kui oled värvimaailmas võhik, kasuta ehituspoodides leiduvaid värvikaarte, kus on sinu eest sisekujundajad juba toimivad kombinatsioonid loonud.

Allikas: freshome.com, fotod: Shutterstock

LOE LISAKS: