Katusevahetus kokkuhoidlikult ja otstarbekalt

Kui ees on katusevahetus ja valik on langenud teraskatuse kasuks, siis tasuks hetkeks aeg maha võtta ja mõelda eelseisvad valikud läbi vajaduse ja võimaluste vaatenurgast. Milliseid ekslikke valikuid teraskatuste vahetamisel tehakse ja kuidas neid vältida.

Koonerdamine ei ole kokkuhoid ja algul kallimate valikutena tunduvad võimalused võivad hiljem säästa märkimisväärse summa.

Majanduslik otstarbekus ja eluiga. Meie hinnatundlik ja siiski veel arengujärgus olev turumajandus on toonud ehitusmaterjalide hinnale meeletu hinnasurve. Samas tundub katusevahetus suhteliselt lihtne ja ootused kuludele madalad. Samas vahetatakse katust pikemaks perioodiks. Kõlab nagu vana klišee, et tahaks odavalt, aga väga head. Päris nii see kahjuks ei lähe. Katusevahetuse juures tuleb endale selgeks teha, kui pikka eluiga katuselt oodatakse. Teraskatuse puhul tähendab see läbimõeldud ventilatsiooni ja niiskusolukordi, soojustkiirgavate elementide (tavaliselt on selleks korsten) isoleerimist jne jne. Võib öelda, et olulisim on jälgida katusekonstrukstiooni seisukorda — kas sellel esineb niiskuskahjustusi. Meie praktikas on hurraameeleolus kliente ja tellijaid tihti tulnud maapeale tagasi tuua kui nende ettekujutus on eterniiditahvlite asemele vaid plekipaanide kruvimine. Selline vahetus annab lahenduse mõneks aastaks, kuna lahendamata jääb kondentsiga seotud probleemistik. Kokkuhoid oli küll märkimisväärne (ei kulutatud ju sentigi puidutöödele ja materjalidele, aluskattele), kuid kahjutused märgunud soojustuse ja süvenenud niiskuskahjustusest kordades suurem. Pole enam ka kasu kenast uuest teraskatusest, mis ise kestaks kattena veel aastakümneid. Selline katus läheb ilmselt vahetamisele.

Kui eelmine lõik kirjeldas klientide ootusi ja üsna tihtiesinevat paigalduslahendust, siis oli see siiski üldsõnaline. Edasi vaataks läbi mõned sõlmed juba konkreetsemalt.

Kokkuhoid aluskattelt. Aluskatte ülesanne lühiselgitusena on korjata plekialune kondentsvesi kinni ja juhtida räästa kaudu välja. Kondents tekib temperatuuride erinevusest katusekatte all ja välisõhus. Tilgad pleki all tekivad kindlasti, selles pole vaja kahelda. Hästi tavapärane on viide, et meil on külm pööning või lausa kuurialune, kuhu kilet kindlasti vaja pole. Väidan vastupidist. Kui kujutate ette augusti või septembri varahommikut, kus öine esimene öökülm vahetub loetud minutitega sooja päikesepaistega, siis ka külma pööningu korral tekib pleki alla lausa hämmastav vee kogus, millel pole muud teed, kui allapoole tilkuda. Seal all on aga ilmselt mingigi soojustusmaterjal (puistevill vms) või puukuuris lihtsalt puud, mis nüüd üleni märjaks saavad. Kokkuhoid kilelt + selle kinnitamiseks kasutavalt distantsliistult on ca 1 EUR/m2 pealt. Kahju kordades suurem. Seega soovitan kilet ka külmadele pööningutele, kui hoone elueaks soovitakse enam kui 10 aastat.

Katusekruvide pideva müüjana näeme äärmiselt tihti suhtumist, et kruvid ma ostan poest, kuna seal on need 3 korda odavamad. On jah, aga need ei ole katusekruvid, vaid oluliselt väiksema vastupidavusega sisetingimuste kruvid, mis ei peagi niiskes või happelises keskkonnas töötama. Väljanägemine võib olla samas identne. Oleme kohanud ka tootjate ja müüjate hulgas sellist kokkuhoiu skeemi, kus kruvi on õige, aga seib on mõeldud sisetingimustele — sellisel juhul annab seib väga kiirelt järele, käivitades korrosiooniprotsessi kogu kruviava ümbruses. Lisaks tuleb kruvide keeramisel pöörata tähelepanu, et tööriist oleks siduriga. Liigse jõu rakendamisel keeratakse kummitihend metallseibi alt välja ja tihend jääb UV kiirguse kätte. Mis kasu on 40 aastat kestvast katuseplekist, kui see kinnitada 4 aastat kestva kruviga? Ning kui suure kokkuhoiu annab kogu katusevahetuse protsessis ja kuludes kokkuhoid kruvidelt? Üsna olematu.

Korstnaplekid. Korstnaplekke vahetatakse ikka veidi tihedamalt kui katusekatet, kuna korsten lihtsalt on loodud töötama agressiivsemas keskkonnas ja nende roostekahjustused on varmad tekkima. Seetõttu on üsna tihti olukord, kus korstnaplekid on vahetatud ja alles siis tuleb peale katusevahetus. Korstnaplekke mittevahetades hoiame kokku 10-20 eurot, kuid kui nad on olnud kasutuses näiteks juba 7-10 aastat, siis õige pea on arvata, et nende eluiga saab otsa. Väljendub see tavapäraselt roostenirede voolamises keset katust, mis omakorda võib käivitada korrosiooniprotsessi värskelt vahetatud paanidel. Küsimus ei ole esimestes aastates, kui need paanid, mis punaseks on värvunud, annavad järgi oluliselt varem, kui ülejäänud katus. Kahju nende mõne paani vahetamiseks on kolmekohaline summa eurosid. Korstnamütside juures soovitame aktiivse kütmise korral plaanida roostevabast metallist mütse — nende eluiga on aastakümneid ja muret roosteniredega ei teki. Kord nädalas köetaval saunal või suvilal sellist vajadust ei ole, sinna klapib ka tsingitud terasest lahendus.

Akna- jm lisapleplekid. Akna- ja näiteks parapetiplekke kiputakse suuremate projektide korral (näiteks kortermajade renoveerimisel) paigaldama tsinkplekist. Hind võrreldes värvkattega plekist ca 10% soodsam, mis kogu fassaaditöödest moodustab olematu osa kui sedagi, kuid hilisemad mured on lausa silmaga märgatavad. Nimelt on tsinkplekk algselt kaetud korrosiooni tekkimist takistava õlikihiga ja see kipub vihmaveega kokkupuutel voolama fassaadile ja seda määrima. Heleda krohviga ja tsinkplekist aknaplekkidega maja fassaad võib olla vaid mõne aasta jooksul kaotanud kogu oma kaubandusliku välimuse ja lahenduseks on vaid fassaadi värvimine. See aga on väga kulukas töö. Hiljem probleem küll kaob, kuna õlikiht plekkidelt on mahapestud, kuid seda oleks saanud vältida värvkattega plekkide kasutamisega.

Pinnakatete valik. Kuidas saab kõige kangema kattega plekk olla soodsam kui odav tsinkplekk? Väga lihtsalt. Tsinkplekile sarnase eluea andmiseks tehtavad kulutused ületavad 10 aasta jooksul kindlasti summa, mis kulunuks kohe näiteks PUR kattega pleki ostmiseks. Sellekohased arvutused näitavad,et kulutus pesu- ja värvainetele muudavad tsinkplekist katuse võrreldes PUR kattega plekiga ligi 50% kallimaks. Ja sellel pole veel ka mingit garantiid! PUR kattega plekile annavad toorainetootjad kuni 20- aastase esteetilise garantii ja kindlustunde kuni 50-aastaks. Isevärvitud tsinkplekil nii pikka eluiga loota ilmselt pole.

Majandusliku otstarbekuse vaatepunktist tasub ka teine kriteerium läbi mõelda — 20 aastase plaanitava ekspluatatsiooniga kõrvalhoone ei vajagi 50 aastase elueaga lahendust. Seda mõttekäiku aga meie turul müügimeestel väga tihti kasutada ei tule, pigem peame selgitama, miks peaks ostma eramajale just sinna sobivaid tooteid ja lahendusi. Hea müügimees katusetootja ja –müüja juures on täna pigem see, et põhjendab kallimate toodete valiku läbi selle, kui palju kliendile see lahendus hiljem raha kokku hoiab. Kahjuks, aga kohtab praegu müüjate hulgas suhtumist, et odavat on lihtsam müüa ja seetõttu klientide vajadusi päris lõpuni ei kuulata.

Redelid ja käiguteed.”Ei neid ei pane praegu….” Seda me kuuleme üheksalt tellijalt kümnest. Millal see tulevik siis tuleb, millal neid tooteid vaja läheks? See tuleb kohe, kui tuleb korstnapühkija. Nemad üldiselt tänasel päeval korstnani pääsu puudumisel oma teenuseid ei paku. Redelid ja platvormid korstende juurde on mõistlik paigaldada koos katuseplekiga, hiljem paigaldamine on kulukuselt kordades suurem — ükski töömees ei tule alla kolmekohalise tööraha eest ühte redelit ja platvormi paigaldama. See summa on sellise töö eest kindlasti üle hinnatud.

Standardlahendused on kallid. “Mis maksab 160 ruutu katust, koos tööga? Selline tavaline Eesti maja, 60-ndatel ehitatud”. Selliseid kõnesid saavad katuseettevõtted iga päev. Nii nagu ei ole olemas keskmist punast autot, ei ole ka kahte ühesuguses seisu ja vajadusega maja. Asjatundlik katusemeister oskab kogemusest ja teadmistest lahendada kõik katusel olevad sõlmed nii, et tulemus oleks võimalikult väheste materjalikulude ja ülearuste töödega. Seetõttu tulebki nn.rätsepatöö näiteks teraskatuste puhul kliendile soodsam ja lahendused toimivamad. Toome näiteks vaid ühe sõlme — katuse hari. See ei ole kunagi ühe ja sama nurgaga kõigil majadel, aga standartseid harjaplekke pakuvad tehased oma ladudes alati millegipärast kahemeetriste ja ca 120 kraadiste nurkadega. Täisnurksele harjale seda korrektselt peale ei meelita ja tulemus jääb lokkiv ja lainetav. Samalaadseid näiteid võib tuua enamuse katusel esinevate sõlmede ja toodete kohta. Rätsepatööna valminud lisaplekkide, aga ka näiteks vihmaveerennidel on vähem kadusid ja jätke, sellest johtuvalt kulub vähem materjali ja kulutus kliendile on optimaalne — makstakse vaid vajaliku koguse eest ja selle eest saadakse parem tulemuski! Kui objektil tekivadki kaod ja jäägid (näiteks profiilpleki paane siiski kaldlõigetega veel ei toodeta), siis on need minimaalsed.

Soovitan alati tellijal, katusemeistril ja tootja esindajal kohtuda. Sellisel arutelul selgub alati kompromiss ja lahendus meistri kogemuste, tootja soovituste ja kliendi ootuste vahel, millest võidavad lõpuks kõik.

Erki Loigom, AS Toode müügi- ja turundusjuht
Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu aseesimees
AS Toode