Kas peaksid muretsema WiFi ja Bluetoothi seadmetest eralduva kiirguse pärast?


Kas peaksid muretsema WiFi ja Bluetoothi seadmetest eralduva kiirguse pärast?
Foto: Unsplash

Tehnoloogia areng on kaasa toonud üha suurema nutiseadmete kasutamise, mis tähendavad peamiselt ka traadita interneti ja Bluetoothi usinat tarbimist. Milline on selle mõju aga inimesele ja kas peaksime oma kodudes selle pärast muretsema?

Hiljutised uurimused on teadusringkondades taas toonud päevakorda küsimuse, milline on potentsiaalne side mobiiltelefonidest tuleneva kiirguse ja vähi vahel. Kümne aasta vältel viidi näriliste peal läbi küll 25 miljonit maksma läinud uurimus, kuid mitmed küsimused on endiselt vastuseta. Selge pole ka see, kuivõrd olulised on uuringu tulemused seoses uuema tehnoloogia mõjuga inimesele. Peamiselt on siin mõeldud seadmeid, mis kasutavad Bluetoothi ja WiFit.

Raadiosagedusenergiat, mis on elektromagneetilise kiirguse üks vorme, kasutavad lisaks raadiotele ka ruuterid. Viimased on aga vajalikud, et traadita internet jõuaks arvutisse, televiisorisse ja erinevatesse nutiseadmetetesse. Raadiosagedusenergiat kasutavad ka kõrvaklapid ja kõlarid, mis töötavad Bluetoothi läbi. Kas sellised seadmed on meile aga kuidagi kahjulikud?

Raadiosagedussignaale, mis tulevad näiteks telefonidest, Bluetoothi kasutavatest seadmetest ja traadita internetist, peetakse mitteioonseteks radiatsioonivormideks. See tähendab, et erinevalt ioonsetest vormidest, milleks on näiteks päikesest eralduv ultraviolettkiirgus, röntgenuuring, kompuutertomograafia ja tuumaplahvatus, ei muuda mitteioonsed vormid inimese DNAd. Viimane on aga üks põhjuseid, miks tekib vähk.

Seotud lood:

Mõned uurimused väidavad aga, et mitteioonne radiatsioon avaldab elusorganismidele mõju, mida on võimalik ka mõõta. Millised ja kui tõsised võivad olla tagajärjed, on siiani vaidluse all olev küsimus.

Teadlased on uurinud ka mobiiltelefonide kasutust ja selle võimalikke mõjusid tervisele. Katseklaasis olevaid rakke on vaadeldud keskkonnas, mis on avatud raadiosagedusenergiast tulevale radiatsioonile. Uuritud on ka ajuvähi ja rohke mobiiltelefonide kasutamise omavahelist seost, kuid seni pole tulemused suutnud kuidagi tõestada, et mobiiltelefonidest eralduv radiatsioon oleks inimesele otseselt ohtlik. Samas pole tõestatud ka selle ohutust.

Loe veel

Veel vähem on uuritud raadiosagedusi, mida kasutab traadita internet, sest seda on valdavalt uuritud laboratooriumis ja loomade peal. Seetõttu on raske jõuda lõplikele järeldustele selliste seadmete ohutuse suhtes.

Küll aga saavad teadlased anda mõningaid hinnanguid potentsiaalse kahju osas, mida traadita internet, taolised tehnoloogiad ja telefoni kasutamisega seotud harjumused inimestele avaldavad. Näiteks kui helistad, saadad sõnumi või kasutad andmesidet, siis telefon saadab ja võtab vastu raadiosagedussignaale lähedal asuvast telefonimastist. Kiirgus, mis tuleb Bluetoothi ja Wifit kasutavatest seadmetest langeb aga samasse kategooriasse radiatsiooniga, mida eraldavad näiteks FM-raadiod ja mikrolaineahjud. Kuna Wifi ja Bluetoothi kasutamisel kipuvad signaalid olema lühemad, sest seadmed asuvad lähestikku, siis on raadiosagedussignaal nõrgem kui mobiiltelefonide puhul. Seetõttu on Wifi ja Bluetoothi seadmetel eluskudele ka väiksem mõju.

Teine hea külg on see, et Wifit ja Bluetoothi kasutavaid seadmeid ei hoia inimene tavaliselt peale nii lähedal kui mobiiltelefoni. Mis puutub raadiosagedussignaalidesse, siis nende mõju inimkehale muutub oluliselt nõrgemaks, kui suureneb raadiosagedussignaale kasutatava seadme ja inimese vaheline kaugus. Mõned inimesed kasutavad Bluetoothil töötavaid kõrvaklappe, aga ka nende mõju inimesele on vähem ohtlikum kui mobiiltelefoniga rääkimine. Spetsialistid soovitavadki telefoni pea lähedal hoidmise asemel kasutada Bluetoothil töötavaid kõrvaklappe. Mida kaugemal saad mobiiltelefoni oma kehast hoida, seda parem.

Kuigi Wifi ja Bluetooth avaldavad inimesele vähem kahjulikku mõju kui mobiiltelefoni kasutamine, siis leidub teadlaste hinnangul siiski kohti, millele tasub tähelepanu pöörata. Näiteks ühel ruuteril koduseinte vahel pole inimesele ilmselt ohtlik mõju. Küll aga pole tervisele hea viibida keskkonnas, kus on palju ruutereid ja sülearvuteid. Arvatakse, et tõsisemat mõju avaldavad tehnikaseadmed lastele, kelle organism alles areneb. Seetõttu leidub maailmas mitmeid koole, kus on vähendatud traadita interneti kasutamist nii palju kui võimalik ja eelistatakse kaabellevivõrgu kasutamist.

Millele võiksid mõelda?

  • Kuigi Wifit ja Bluetoothi kasutavate seadmete kahjuliku mõju osas pole lõplikele järeldustele jõutud ja arvatakse, et selliste seadmete osas võiks olla ikkagi ettevaatlik, siis tasub mõelda mõnedele punktidele, mis aitavad vähendada nende seadmete mõju kehale veelgi rohkem.
  • Kui kasutad telefoni või tahvelarvutit, siis proovi hoida seda oma kehast võimalikult eemal.
  • Kui oled halva leviga kohas, siis võib telefoni kasutada võimsamat raadiosagedussignaali. Seetõttu tasuks eelistada sõnumi saatmist.
  • Kui soovid kellegagi pikalt lobiseda, eelista juhtmel või Bluetoothil töötavaid kõrvaklappe. Võid panna telefoni ka valjuhääldile. Kui liigud õues, hoia telefoni tasku asemel pigem käekotis. Kui lähed õhtul magama, siis hoia telefoni endast kaugel, pane see lennurežiimile või lülita see sootuks välja. Ettevaatlik tasub olla ka sammulugejate osas, sest need töötavad enamasti läbi telemastide, mistõttu võib neil olla kehale kahjulik mõju.
  • Kodus võiksid Wifi asemel eelistada kaabellevivõrku. Kui soovid aga ruuterit kasutada, siis aseta see elamises kaugele nendest tubadest, kus veedad suurema osa ajast. Kindlasti pole hea idee panna ruuterit magamistuppa.

Allikas: consumerreports.org

LOE LISAKS:

Sisearhitekt Katrin Kask: kuidas kaitsta kodu elektromagneetilise kiirguse eest

Kui turvaline on telefoni ööseks laadima jätta?