Kas liigne koristamine võib olla hoopis kahjulik?

 (1)
Kas liigne koristamine võib olla hoopis kahjulik?
Foto: Unsplash

Poodides on desinfitseerimisvahendid põhjendatud — iial ei või ju teada, kes on enne sind korvi või käru puutunud. Kõik pinnad, mida puutume, on kaetud lugematute mikroobidega. Suurem osa neist on ohutud, kuid siiski leidub ka neid, kellega kokkupuutel võib inimene väga haigeks jääda. Seetõttu koristavad paljud enda majapidamist kuni mustusest pole jälgegi. Kuid kas liigsel kodukoristamisel ja usinal desinfitseerimisel võivad ka mingid ohud olla?

Osad teadlased peavad antibakteriaalsete desinfitseerimisvahendite ja muu vänge kodukeemia massilist levimist laste allergiate ja astma üheks suurimaks tekkepõhjuseks. Ameerika Ühendriikides toimus vahemikus 1997-2007 küllaltki märkimisväärne, 18-protsendiline tõus toiduallergiate diagnoosimises just laste seas. Juba ammu on avastatud, et erinevate allergiate ja astma juhud on madalamad majapidamistes, kus lapsed puutuvad mustusega natukene rohkem kokku — näiteks taludes, kus peetakse loomi.

Erinevates uuringutes on välja tulnud, et kõige parem on kodu koristada sealt, kus vaja on ja mitte üritada tervet maja piinliku pedatsusega ära desinfitseerida. Tähelepanu tuleb panna kohtadele, kus on reaalne võimalus halbade mikroobidega kokku puutuda.

Kõige rohkem tuleb keskenduda vannitoa, tualettruumi ja köögi koristamisele. Vannitoas tuleb regulaarselt puhastada näiteks lüliteid, tualettpotti, valamut ja ukselinke. Köögis tuleb kindlaks teha, et kõik puu- ja juurviljad saavad korralikult pestud. Toore lihaga kontaktis olnud lõikelaud ja muud köögiriistad tuleb korralikult ära pesta. Lisaks tuleb ka kraanikaussi ja äravoolutoru pidevalt puhastada ja desinfitseerida. Kindlasti tasub viimast teha peale toore lihaga (eriti linnulihaga) töötamist. Nõudepesukäsna võiks vahetada lapikesese vastu, mida on võimalik pesumasinas kõrgetel temperatuuridel pesta.

Allikas: howstuffworks.com