Kalurikülla rajatud kaasaegse interjööriga maalähedane kodu


Kalurikülla rajatud kaasaegse interjööriga maalähedane kodu
Kalurikülla rajatud kaasaegse interjööriga maalähedane koduFoto: Sven Soome

Avatud planeeringuga maja Tammneeme külas asub mere ääres — randa on vaid loetud meetrid ja päikeseloojangut saab nautida otse koduhoovist. Elamine on juurdeehitus vanale, 50-ndatel ehitatud majale. Sellest ka klassikaline kaluriküla maja välimus. Sisearhitekt Mari Koger on maja olemuse väga hästi ära tabanud.

Kuna maja perenaine Katre on ise seal metsa ja mere ääres sündinud ning kasvanud, siis oli soov hoida looduslähedasemat stiili ja miksida juurde natuke moodsa maamaja stiili.

Eraldiseisvat maja sinna ehitada ei saanud, sest krunt asub merele nii lähedal. Nii sündiski renoveerimise ja juurdeehituse projekt, kus maja kuju paneb paika just rannajoon. Et maja natuke huvitavamaks teha ja üles suure rõdu saaks teha, siis ehitati maja otsa kaarega ala, kust avaneb vaade igasse suunda. Alguses oli plaan sinna söögilauaga nurk teha ja köök oleks saanud koha metsapoolse akna juures, kuid perenaisele jäi juhuslikult ühes ajakirjas silma ümmargune köök — tulemus on nüüd palju omanäolisem! Rahustava merevaatega ideaalne koht söögitegemiseks. Nagu ikka kombeks, kipuvad külalised just sinna kogunema.

Kelmika muudatuse elas läbi musta värvi „SMEGi” külmik. Kuna endale päris SMEGi musta külmutuskappi lubada ei saanud, siis üks sõber värvis tavalise külmutuskapi autovärvidega mustaks ja ehtekunstnikust tuttav tegi tähed. „SMEGi“ asemel on väikeste kivikestega kaetud tähtedega kirjutatud BLING. Blingimise teema oli sel ajal aktuaalne, meenutab Katre muiates.

Seotud lood:

Maja on paraja suurusega — 160 m2. Alumisele korrusele mahuvad elutuba koos söögitoa ja avatud köögiga, töötuba ja duširuum. 

Loe veel

Oma lugusid on selles kodus paljudel asjadel. Väike üheinimese lahtitehtav voodi on Katre lapsepõlvevoodi vanast majast, millele ta lasi just uue kanga panna ja renoveerida. Ja nagu ikka ajutised asjad kipuvad igaveseks jääma, siis allesjäänud põrandalaudadest ja telliskividest raamaturiiul on ka seal juba ajutiselt 9 aastat olnud.

Töötoa seinal on grafiti — tegemist on Buddhaga, kes peaks kodule õnne tooma. Autoriks on Big Mora, kes oli veel tol ajal päris noor tegija ja kellest on praeguseks saanud väga tunnustatud tätoveerija ja Piradose brändi üks loojatest. Vana sõjaväe raudvoodi ostis Katre sõbra käest kasti õlle eest ja värvis selle ise Hammerit hõbedase värviga üle, kangad on pärit Indiast.

Ülemisel korrusel otsustati ehituse käigus laed kõrgeks ehitada. See oli ainuõige otsus ja nii palju ruumi ja avarust tuli juurde. Teisel korrusel on kaks magamistuba, suur trepihall ja vannituba. Nahast tool on pärit Sri Lankalt, mille äratoomisega oli palju nalja ja mille väärtus ülekaalu maksmisega kasvas 10-kordseks. Vana Singer on Katre vanaemalt saadud ja see töötab endiselt.

Üleval trepihallis olev suur peegel on samuti enda tehtud. Eraldi sai tellitud peegel ja sinna juurde valiti raam. Soov oli küll väheke massiivsem raam, aga see jäi liiga kalliks. Kui need mõlemad eraldi kohale jõudsid ja oli aeg peegel valmis teha, siis oli see nii kohutavalt suur, mida algselt ei osanud ette kujutada, kui mõõtusid paika sai pandud. Lõpuks tuli välja peegel, mille raam on natuke liiga kitsas ja õrn ning külalised ei jõua ära imsetada, et kuidas see siia üles on saadud?!

Viimane asi, mis möödunud suvel koos külalistetoa remondiga tehtud sai, on külalistevoodi. Peats on tehtud vanast uksest, tuli vaid vana värv maha võtta. Voodiraam sai ostetud paarikümne euro eest ühest ostuportaalist ja musta kangaga üle klammerdatud. Voodi nagu uus! Tulevikus soovibki Katre veidi rohkem rõhku panna isetegemisele.

Kuna kaunis maja on praegu üürivalmis, siis huvi korral vaata lähemalt ka SIIT.

Vaata rohkem pilte galeriist: