Inimesed on leidnud uue "kavala" ärinipi, millega nõukaagesete paneelikate korteritelt teenida

 (56)
Lisatud kindlustusfirma kommentaar!
Inimesed on leidnud uue "kavala" ärinipi, millega nõukaagesete paneelikate korteritelt teenida
Foto: Unsplash

Väikeinvestorid on leidnud uue kasumliku viisi, mille käigus muudetakse nõukogudeegsete paneelmajade kolmetoalised korterid köögi elutuppa nihutamisega neljatoalisteks. Kasum on suur, kuid ostja riskid selguvad alles siis, kui korteris peaks tekkima kindlustusjuhtum.

Tehinguregistri järgi on kehvas seisus kolmetoaliste ja hiljem samade korterite remonditud kujul neljatoalistena müügil hinnavahe umbes 30 000 eurot, kusjuures remondile kulub ligi 15 000 ehk investori kasum on korterilt umbes 15 000 eurot.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et lihtsalt räämas korterite ostmine ja nende müügi eesmärgil üles vuntsimine ehk flippimine ei tooda enam eriti palju kasumit. „Nüüd muudetakse tubade arvu – kööginurk paigaldatakse elutuppa ja köögist tehakse väike magamistuba – tihti ilma projektita või poolikute kooskõlastustega, sest seadus jätab siin väga palju tõlgendamisruumi,“ ütles Sooman.

„Kusjuures tehniliselt võttes ei peagi veetorude või pliidi elutuppa vedimist kooskõlastama, aga kui halbade asjaolude kokkulangemisel on vaja põlengu või veekahjustuse tõttu hüvitist nõuda, tekivad kindlustusseltsidel õigustatud küsimused – miks on plaanidejärgi kööki ette nähtud torustik, ventilatsioon ja elektriseadmed üleüldse elutuppa paigaldatud ja kas see pole mitte tehnosüsteemide muutmine, mille alusel saaks kahjuhüvitise maksmisest keelduda?“ selgitas Sooman.

Seotud lood:

„Praktika veel puudub ja seetõttu on ostja jaoks tegelikult alati väike kirves pea kohal,“ lisas ta.

Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt lisab, et elutuppa ümber tõstetud köök ei pruugi ilmtingimata välistada kindlustushüvitist, kuid igal juhul on soovitav tellida keerulisemad ehitustööd oma ala spetsialistidelt ametliku töövõtu raames, kuna nemad on vastavate normidega paremini kursis. Samas ei tähenda see ka seda, et eraisiku poolt teostatud tööd välistavad kohe hüvitise.

Kivirüüt selgitas, et kindlasti ei vasta tõele väide, et kindlustus võib keelduda kahjusid välja maksmast, kui selgub, et klient on siseremondi käigus oma köögi ehitanud hoopis teise tuppa näiteks elutuppa. „Seda, et remondi käigus kööki mööda korterit ringi liigutatakse juhtub väga tihti. Jah, torutööd, elektritööd ja kõik muu sellega kaasnev peab alati olema tehtud korrektselt ja ehitusnõudeid järgides, aga kindlustuse vaatevinklist pole mingit vahet, millises korteri osas köök või torustik asub,“ märkis Kivirüüt.

Kivirüüt lisas, et iga kindlustusjuhtumi puhul hinnatakse siiski eelkõige seda, kas kahju tekkepõhjuse ja näiteks ehitustööde normidele mittevastavuse vahel on ka põhjuslik seos. Ehk siis hinnatakse seda, kas just normidele mittevastav töö põhjustas ka kahju.

„Oluline on aga märkida, et kodukindlustuse puhul hüvitatakse kahju tagajärg igal juhul, ükskõik, mis selle siis tekitas,“ rõhutas Kivirüüt. „Kui ebakvaliteetsete torutööde tõttu ujutatakse parkett ja see vajab vahetamist, siis see ka hüvitatakse. Ise küsimus on, kas siis kindlustus hüvitab ka selle sama kahju põhjustanud torustiku.“