Peale sõda rajati tulekahjus hävinud hoone asemele uus residents, mis kuulus 17.-18. sajandil mitmetele omanikele. 1842. aastal läks mõis von Stackelbergide aadliperekonna valdusesse, kuhu jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Praegune historitsistlikus stiilis häärber püstitati alles aastatel 1905-1910 endise puidust hoone asemele. Mõisa keerulist minevikku meenutavad tagahoovis asuvad linnuse varemed.

Mõned aastad tagasi läbis historitsislike joontega mõis suurema renoveerimise, mille käigus paigaldati uus katus, korrastati fassaadi, küttekoldeid ja siseviimistlust. Interjöör on maitsekalt elegantne ja harmoneerub hoone arhitektuurse stiili ja ümbritseva mõisamiljööga. Luksuslikust residentsist leiab ka põneva ajalooga mööblit — näiteks ehib uhket antiikkappi fuajees ümbritsevat loodust kujutav maaling.

Esimesel korrusel paikneb ajastutruult kujundatud trepihall, saal, kabinet, veranda, jõevaatega terrass, ruumikas profiköök, söögisaal koos kaminaruumiga, mitmed koridorid ja vaheruumid ning magamistoad.

Suurejoonelisust rõhutavatele laekarniisidele ja paarisustele ning ajastutruule sisustusele lisavad kaasaegset hõngu heledad puitpõrandad.

Nostalgiliselt lillemustriliste tapeetide asemel paistab elamises silma julge värvivalik — särtsakad oranžid ja trendikad rohelised-hallid kompavad piire vana ja väärika ning julge ja kaasaegse vahel. Kunagiste mõisnike jahikirele viitavad arvukad trofeed seintel.

Teisel korrusel ja pööningul paiknevad kontoriruumid ja vannitubadega magamistoad.

Esimeselt korruselt pääseb jõevaatega terrassile, mida ümbritseb üle 14 hektari suurune looduskaunis kõrghaljastusega kinnistu.