HEA TEADA: Kuidas valida ja paigaldada süvisvalgusteid?
Süvistatavad valgustid on üldvalguse uus ajastu. Nende kasutamiseks peab juba ehitusprojektis arvestama vastavate nõuetega, sest tuleb laes või seinas leida koht, kuhu vajadusel paigutada trafo.
Süvisvalgusti laes
Lakke süvistamisel on oluline, et valgusteid ei paigaldataks soojaisolatsioonimaterjalide sisse, sest nii kiirendab valgustist erituv soojus valgusallika läbipõlemist või halvimal juhul võib tekkida tulekahju. Tavaliselt peab valgusti süvistatud osa ümber õhuruumi olema vähemalt 10 cm. Kindlasti on LED ohutum valik tänu oma väikestele dimensioonidele ja pea olematule sisetemperatuurile (40-60 C). Ka ei ole hea lakke valgustite jaoks eelnevalt avasi valmis teha, sest võib juhtuda, et vastava mõõdu ja süvisega tooteid kaubandusvõrgus ei leidu. Fotol Flos Skygarden
Ripplae peal — kui lae peal ruumi pole — on lahenduseks sisseehitatud mittevahetatava eluaegse LEDiga integreeritavad valgustid, õhemate valgustite süvistuskõrgus võib olla lausa alla kahe sentimeetri. Näiteks eriti kompaktne SLV DL 126 LED, mille süviskõrgus on 1,4 cm. Valgusti võimsus on 3W (3000K).
Tagasihoidliku ja tehnilise olemusega „rõnga“ kõrvale on pakkuda ka efektseid laest enam eenduvaid kuid sama väikese süvistuskõrgusega romantilisi valgusteid.
Kui lagi on liiga madal, et sinna sinna süvistada, siis kasuta pinnapealsed valgusteid. Pildil Motoluce Emkit
Alati ei taha või pole võimalik kasutada süvisvalgusteid või osutub lagi pinnapealse tavavalgusti jaoks liiga madalaks. Ka siin on omad lahendused väikesemõõduliste integreeritud LEDiga kohtvalgustite näol.
Väliskorpuseta kipsist süvisvalgustid
Üha enam on need poolehoidu võitmas traditsioonilise süvisvalgusti kõrval. Paigaldada tuleb need enne lae või seina lõplikku viimistlemist ning nõuab küll rohkem aega ja vilumust, kuid tulemuseks on illusioon olematust valgustist. Tänu oma neutraalsele välimusele sobivad kõikide interjööri paigutatud dekoratiivvalgustitega.
Seina sisse süvistatud valgustid
Seina sisse süvistamisel on tähtis teada, et osa valgusteid on mõeldud ainult kipsseina süvistamiseks, enamikku võib neid aga süvistada nii kips- kui ka kiviseina. Paljudel valgustitel on kaasas lisaks süvistusraam, mis paigaldatakse krohvi või pahtli alla. Kuigi seinavalgustid ei vaja enamasti enda ümber õhuruumi, on oluline jälgida süvistussügavust ning ka paigalduskõrgust, et valgus ei oleks edaspidi silmale häiriv.
Ühtlaseima maksimumvalguse (26 luxi) saavutamiseks on parim valgustite paigalduskõrgus ja –vahe 0,5-1 m. Mida kõrgemal on valgusti, seda laiem ehk hajusam valgusvihk langeb pinnale. Pildil Sina Wall Silver
Valgusti põrandas
Põrandasse süvistamisel on hea teada, et seinale liiga lähedale paigaldades võib valgusvihk võimendada päevavalguses sageli nähtamatuid pinnakonarusi. Käiguteele paigaldades tuleb arvestada, et valgusti ei pruugi jääda põrandapinnaga tasa ja nii võib tekkida komistusoht.
Ebamugavust võib tekitada ka alt üles suunatud valgusvihk ja kokkupuutel oht saada kõrvetada, kui põrandas on kasutatud halogeenvalgusteid. Valgusdioodlambid on kindlasti inimsõbralikumad. Pildil Icone Luce Spillo
Niiskuskindlad valgustid
Ruumidesse, kus õhu suhteline niiskustase on ajuti kõrge ning vee sattumine põrandale ja seintele võib olla tavaline, tuleb ohutusnõudeid ja IP-kaitseastet jälgides ripplakke paigaldada niiskuskindlad (alates IP44) ja põrandasse veekindlad (alates IP65) süvisvalgustid. IP-kaitseaste näitab elektriseadme kaitstust tolmu (esimene number koodis) ja vee (teine number koodis) vastu. Lisaks IP väärtusele on niisked ruumid jagatud tsoonideks ja igas tsoonis kehtivad valgustite niiskuskindluse astmele erinevad nõuded. Madalapingeliste valgustite trafod ei talu üldjuhul niiskust ning seetõttu tuleb need peita mööbli sisse või ripplae taha, kust vajaduse tekkimsel või läbi põlemisel on neid mugav kätte saada.
Miks kasutada LED süvisvalgusteid
Tänapäeval on õigustatud süvisvalgustites väikese energiakulu ja vähese soojaeraldusega valgusdioodlampide kasutusele võtt. LED (valgust välja kiirgav diood) tehnoloogia on kiirelt arenenud ning juba on täielikult võimalik vahetada välja nii säästulambid, hõõglambid, halogeenlambid kui ka luminofoortorud tunduvalt tõhusamate LED lampide ja valgustite vastu. Asendamaks olemas olevat valgustallikat LEDiga tuleb jälgida, et soklitüüp jääks samaks. Üks LEDi eeliseid on, et valgus kiirgab ühes suunas ja see ei lase valgusti sees tekkida peegeldustel, mis ühtlasi tähendaks valgusekadu. LEDi valgustootlikus (luumen vati kohta) on pea kümme korda suurem kui hõõgpirnil. Löögi- ja vibratsioonitaluvuse tagab LED lambi polükarbonaatplastist korpus, mis on märksa vastupidavam võrreldes muude klaasist valmistatud lampidega. Pildil Flos The Running Magnet
Ka puuduvad LEDidel liikuvad osad või hõõgniidid, mis võivad puruneda ning tänu sellele on kasutusiga pikem, hinnanguliselt nii 50 000-75 000 tundi kasulikku tööaega, mille möödumisel aga eeldatakse valgusviljakuse langemist 30%. Minimaalse soojuseraldusega LEDi eluea määrab temperatuur dioodi sees ja ümber. Küll aga ei avalda mõju toitevoolu sagedane sisse- ja väljalülitamine ning lisaks on nad täesti müravabad.
Tuleb ära märkida, et tänapäeval on valgusdioodlampide värvitoonide valik tunduvalt mitmekseisem ja ka dimmeriga ereduse reguleerimine on saanud võimalikuks. Olles pea hooldusvabad sobivad LED lambid eriti hästi kõrgetesse või raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse paigaldamiseks nii sise- kui välistingimustes.
Oma heade omaduste tõttu on valgusdioodlambid leidnud laialdaselt kasutust meie igapäevaelu elektroonikas, liikluses valgusfoorides ja tänavavalgustuses, raudteejaamas liiklusmärkides, meditsiini valdkonnas vähiravimi aktiveerijana ja ka kosmoselaevades taimelavade valgustitena. LED tehnoloogial põhinevad valgusteid peetakse 21. sajandi kõige rohelisemateks kunstliku valguse allikateks. LED on tulnud, et jääda!
