Graafik Mare Vindi mälestusi täis Nõmme kodu


Kunstnik Mare Vint ütleb, et nii tegusat aastat kui tänavune ei ole tal ammu olnud: käsil on ettevalmistused Eesti arhitektuurimuuseumi näituseks ning aega tuleb leida ka uude korterisse kolimise ja mahuka inventuuri jaoks.
Kunstnik Mare Vint ütleb, et nii tegusat aastat kui tänavune ei ole tal ammu olnud: käsil on ettevalmistused Eesti arhitektuurimuuseumi näituseks ning aega tuleb leida ka uude korterisse kolimise ja mahuka inventuuri jaoks.Foto: Madis Veltman

Mare Vindi korter meenutab esmapilgul pigem pisikest majamuuseumit kui kodu.

Eesti moodsa kunsti klassikute rikkalik väljapanek algab juba trepikojast, kus ripuvad kõrvuti šedöövrid Andres Toltsilt, Ludmilla Siimult, Ando Keskkülalt ja teistelt nimekatelt kunstnikelt. Muidugi ei ole tegu tavalise kortermajaga, sest päris kõikjale ju hinnalisi maale riputada ei saakski. Mare elamine on sisse seatud Raja tänaval Eesti kunstiakadeemia skulptuuriosakonna kohal. Punastest tellistest ja pisut ajahambast puretud, kuid võluvalt boheemlaslikus majas on mitukümmend ateljeed ja paar korterit. Mare meenutab, et on seda kohta oma koduks pidanud juba ligi 40 aastat. Samasse majja sai ta 1970. aastate lõpus ateljee ja kohaga seob teda hulk eredaid mälestusi.

Kolm suurt kolimist

Nõmme korteri on kujundanud Andres Tolts, Mare lahkunud abikaasa. Neid ühendas suur kirg kunsti ja art déco stiili vastu, just selles vaimus ongi korter kujundatud. Mare istub suurel tigudiivanil ja räägib, et peagi jätab ta sellesama armsaks saanud koduga hüvasti. Juba mõne kuu pärast kolib ta Nõmme rohelusest moodsasse uusarendusse, mida praegu alles ehitatakse ning kuhu tulevad suured maast laeni akendega ja linnavaadetega korterid.

Nõmmel on tõesti palju, mida igatsema jääda.

Kas vanast kodust ei ole raske lahti lasta? Mare vastab, et Nõmmel on tõesti palju, mida igatsema jääda. Rohelus, linnulaul ja muidugi palju esemeid, millest tuleb kolimise käigus loobuda. „Samal ajal on uude kohta kolimine nagu seiklus, elumuutus ja uue eluperioodi algus. Ma ei tea, kuidas ma seda hiljem tajun või selle käigus muutun,” mõtiskleb ta. „Minu eas on oluline, et saan enesega mugavalt hakkama. Mingis vanuses ongi korteris mugavam elada. Uus kodu tundub mõnes mõttes nagu hotellisviit: seal on korralik ventilatsioon, liftid, restoran ja transport lähedal,” lisab Mare. Mis puutub uue kodu sisustusse, siis Mare hinnangul tuleb ajaga kaasas käia – uue kodu kavatseb ta sisustada moodsas võtmes, segades minimalismi oma praeguse mööbliga. Uude kohta lubab ta võtta nii oma lemmikud art déco stiilis mööblitükid kui ka juugendpuhveti, mis jäävad tema praegust pesa meenutama.

Oma külaliste jaoks armastab Mare kokata suure puhvetkapiga köögis. Foto: Madis Veltman

Loe veel

See on Mare jaoks kolmas suurem kolimine pärast vanematekodust lahkumist. Pärast ühiselamus elamist elati lühikest aega kõikide Vintidega koos ühes majas, kus olid tollase abikaasa Tõnis Vindi ema, isa, vanaema, õde Maara Vint ning vend Toomas Vint ja tema abikaasa Aili Vint. Mare mäletab, et seal olid kõigil imetillukesed toad, kuhu mahtus ainult pooleteisekohaline kušett, pisike laud ja üks tool. Seejärel asuti Tõnis Vindiga elama kahetoalisse Mustamäe korterisse, mis oli kujundatud üliminimalistlikus Jaapanist inspireeritud mustvalges stiilis.

Tõnis Vindi kujundatud Mustamäe korteri interjöör 1970-ndatel Foto: Jaan Klõšeiko / erakogu

Kui Mare omale Raja tänavale ateljee sai, leidiski ta end üha tihemini seal töötamast ja elamast. Mõned aastad hiljem kolis ta kokku samas majas elava Andres Toltsiga. Viimasest korterist saigi tema pikaajaline kodu, kust peagi tuleb lahkuda.

Kodu kui kunstimuuseum

Ka Mare praegusest elamisest õhkub pisut jaapanlikku esteetikat, mis on kunstnikule sümpaatne. Tema endagi loomingust leiab jaapanlikke seeriaid. Vormilt on tema graafika õrn ja minimalistlik ning isegi tema 1970. aastatel valminud seeriad mõjuvad tänapäeval värskelt ja ajakohaselt. Ka paljud sisekujundajad hindavad Mare graafikat kõrgelt, sest see on õrn ja õhuline ning sobib hästi moodsasse skandinaavialikku interjööri. Mare jaoks ei ole kunst ainult dekoratiivne, vaid ka emotsionaalne element – tore on elada sõprade loodud kunstiga koos.

Oma loomingus eelistab Mare minimalistiks jääda. Aga kodus on oluline ka praktiline pool ning kuhugi peavad mahtuma raamatud, teosed ja muud hingelähedased esemed. Foto: Madis Veltman

Kunsti on korteris tõepoolest tohutu palju. Siit leiab Leonhard Lapini, Sirje Runge, Andres Toltsi, Jüri Okase, Henn Roode, Ludmilla Siimu ja paljude teiste oma põlvkonna kunstnike loomingut. „Kõige raskem oli kohta leida Jüri Arraku maalile. Üsna pikalt arvasime Andresega, et sellel maalil ei olegi meie kodus kohta, aga ühel ilusal päeval teatas Andres, et see sobib hästi köögiakna kohale, kui sein tumesiniseks värvida. Ja nii ongi.”

Üks Mare lemmikuid on Jüri Arraku maal, millele oli esiti raske õiget kohta leida. Alles mõne aja möödudes leiti koht köögiakna kohal. Fotod: Madis Veltman

Kunstiteosed on Mare koju sattunud mitut moodi. Palju on kingiks saadud, aga on ka soetatud teoseid. Köögiseinal ripub ühe tundmatu pallaslase natüürmort, mille Mare pere sai antiikmööbli ostuga kauba peale. Tundmatut teost on põhjalikult vaadelnud mitu kunstiteadlast, kuid seni ongi jäänud lahendamata saladuseks, millisele pallaslasele see signeerimata teos kuuluda võiks. Küsimusele, kas nii suure kunstikoguga ei oleks mõnusam end linnakorteri asemel mõnda suuremasse majja sisse seada, vastab Mare, et majast ei ole ta iialgi unistanud, ta on täielikult korteriinimene.

Raamatuid on Mare kahetoalises korteris sadu või isegi tuhandeid. Foto: Madis Veltman

Elamises on aukohal ka raamatud, mille jaoks on ehitatud maast laeni ja dramaatiliselt mustaks võõbatud riiulid.

Elamises on aukohal raamatud, mille jaoks on ehitatud maast laeni mustaks võõbatud riiulid.

Kui jutt läheb kirjandusele, ütleb Mare, et Andresel oli suur kirg kirjanduse vastu ja enamik raamatuid on kogunenud just tänu temale. „Mulle meeldib lugeda ajaloolist kirjandust, elulugusid ja luulet. Romaanide jaoks ei ole mul enam nii palju aega, pigem hoian end kursis erialase kirjandusega.”

Sõbrad, töö ja armastus

Kuigi Mare tähistas möödunud aastal 75. sünnipäeva, ei ole tal kavas pensionile minna. Ta töötab pidevalt uute graafikaseeriate ja näituste kallal. Praegu on Türi kultuurikeskuses väljas tema ja Andres Toltsi ühisnäitus „Vaikus ja valgus”. Ühtlasi valmistab ta ette järgmisel aastal arhitektuurimuuseumis toimuvat ühisnäitust Arne Maasikuga.

Mare elamises on tähtis koht mälestusesemetel ja lähedaste fotodel. Foto: Madis Veltman

„Praegu on töö mulle isegi tähtsam kui mõnedel varasematel eluperioodidel,” ütleb ta. Eriti suur kirg on just graafika, kuigi ERKI-sse läks ta omal ajal õppima klaasikunsti. Diplomitööks valmistas ta taldrikutest, joogiklaasidest ja kaussidest koosneva serviisi kohvikule Tuljak. Pärast lõpetamist tegi Mare klaasikunstiga lõpparve, sest Tarbeklaasi jaoks töötamine ei lummanud teda: seal polnud võimalik värvilist klaasi teha. Õnneks oli õpingute ajal tärganud armastus graafika vastu, millega ta siiani aktiivselt tegeleb. Kõige rohkem meeldib talle joonistada, nii värvipliiatsite kui ka tuši ja sulega, võrdselt paberile ja lõuendile.

Kunstniku erilised lemmikud on tigudiivan ja tugitoolid. Foto: Madis Veltman

Kuidas näeb välja kunstniku igapäevane töörutiin? Mare tõuseb varakult, juba kella kuue-seitsme paiku ja naudib rahulikku hommikupoolikut kodus. Ennelõunal seab ta sammud Vabaduse väljaku ateljeesse ja töötab seal peaaegu iga päev vähemalt kuus-seitse tundi korraga. Kuna kunst ei ole Mare jaoks ainult töö, vaid ka kirg, ei ole tal loomingu jaoks just raske energiat leida. Mare sõnul on elus kolm olulist asja, milleta ei saa: sõbrad, töö ja armastus.