Esimestel jõulukaartidel olid tervitused saksakeelsed, kuid vanad kaardid olid tihti tekstita. Tüüpiliselt kujutati talvist maastikku kirikuga, mida raamisid kuuseoksad. Kohalik jõulukaartide trükkimine hoogustus 1920. aastatest ning rahvuslike motiivide rõhutamine kujunduselemendina süvenes eriti 1930-ndatel aastatel. Sellele ajastule tüüpilised postkaardid olid tihti koloreeritud.

Nõukogude perioodi näärikaartidel süvenes rahvuslike motiivide kasutamine — näiteks kujutati vanu jõulumänge või eestluse seisukohalt olulisi raamatuid (A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus”).1980 — 1990. aastatel hakati poes taas pakkuma jõulupostkaarte kirikute ja kristliku jõulusümboolikaga.

Allikad: Tapa Muuseum, Eesti Muuseumide veebivärav muis.ee