FOTOD: Maja kui maamärk

 (1)
Maja kui maamärk
Maja kui maamärkFoto: Terje Ugandi. Pikaks venitatud paadikujuline hoone mäletab paiga vanu arhitektuurseid eripärasid ning väärtustab ümbritsevat kaunist rannamiljööd sellesse võimalikult vähe sekkudes.

Põhjaranniku ajaloolises sadamakohas ootab merelt tulijaid — väikelaevu, külalisaluseid, kalapaate — eelmisel aastal tervikuna rekonstrueeritud Eisma väikesadam. Sadam oma veeala, kahe võimsa
kivimuuli, korralike kaide ning uue sadamahoonega on turvaliseks peatuspaigaks meresõitjaile ning oluliseks maamärgiks nii rannamaastikul kui ka kohaliku kogukonna arengus.

Arhitekt Indrek Almanni (Arhitektuuribüroo Pluss) ja sisearhitekt Mari Kurismaa loodud pilkupüüdev sadamahoone on oma olemuselt sama ehe ja karge kui meri ise.

Ajalooliselt Kandle mõisa koosseisu kuulunud maaliliste rannakarjamaade ja männimetsadega ümbritsetud Eisma sadama õitsenguajad jäävad 1920.–30ndatesse aastatesse, mil väike kalastussadam aktiivselt tegutses ja toimis; suurema tööstusliku keskusena tegeleti siin kalandusega ka Kirovi kalurikolhoosi päevil. Seejärel pikki aastaid kehvas seisus olnud vana sadamakoht avas oma mereväravad uuesti eelmisel aastal erasadamana, et puhuda elu sisse kohalikule rannakalapüügile ning mere- ja kalandusturismile.

Interjööri mööblivalik on asjalik ning maja olemust hästi tabav - rahulik, pisut rustikaalne ja maalähedane still on sadamahoones omal kohal. Massiivne lauaplaat on pärit Norr11 salongis; BoConcepti toolid sobivad nii tuppa kui terrassile.

Seotud lood:

Eisma kaunis ja rahulik rannamiljöö — mida on oma maalidele püüdnud ka kunstnik Richard Uutmaa — püsib endises ilus ning uus sadamahoone on ümbritseva keskkonnaga sümpaatselt arvestav. Maja arhitektuurne vorm ja loogika on inspireeritud samal kohal seisnud omaaegsest kaheksa paadikuuriga hoonest, sarnane tugipiilarite ja vintskappide rütm jätkub nüüdisaegsesse arhitektuurikeelde valatuna.

Mitmeotstarbeline sadamahoone
Uue sadamahoone näol on tegemist mitmetahulise ning erinevaid funktsioone hõlmava majaga, kus tervikuks tuli ühendada kaks poolt: avalikud sadamaruumid ja külaliskorter. Hoone avaliku tsooni moodustavad sadamakapteni kontor, klubiruum, sauna- ja pesuruumid ning koolituste ruum, mis teenindavad sadama kliente, purjekooliõpilasi, seminarikülalisi ning kalandus- ja kajakituriste.

Ruumikad vannitoad on võluvad oma lihtsuses ja lakoonilisuses. Halli ja valge kõrval on värvilaiguks Annike Laigo 3D-vaibad.


Lõunaküljele jäävad läbi kahe korruse külaliskorteri ruumid, kus pakutakse majutust sadama tegevust korraldavatele inimestele: purjelaagri treeneritele, kajakiinstruktoritele ning nii jahituristidele kui ka mööda maad sadamani jõudvatele matkajatele. Kahte tsooni eraldab maja keskele jääv avar paaditöökoda, mis on peamiselt kasutusel lisaseminariruumina.

Mitmeotstarbeline ja tehniliselt keeruline maja mõjub kompaktselt ja selgelt. Selles on suur osa arhitekt Indrek Almanni ja sisearhitekt Mari Kurismaa kahasse loodud sisearhitektuuril. Oma asukohta ja arhitektuuri väärtustav interjöörilahendus lähtub põhimõttest: mida vähem, seda parem.

Ruumikujundus on põhjamaiselt napi dekooriga, karge ja lihtne, haakudes kaluriküla eheda miljöö ja ehitustraditsioonidega.

Sakraalselt mõjuv ruum
Omanäoline arhitektuur on hästi tajutav ka interjööris, kus erinevad kõrgused ja kaldpinnad loovad põnevalt dünaamilise ruumi. Siseruumide kõrgust ja avarust rõhutab seintes kasutatud lihtne valge kuuselaudis. Materjale, detaile ja värve on interjööri toodud minimaalselt ning see laseb esile tõusta arhitektuursel ruumil oma uhkete mahtude, nurkade ja suurte aknapindadega. Ära on jäetud kõik piirdelauad ja lisaliistud, mis võiksid katkestada laudisega kaldseintele tekitatud puhtad suunad.

Lugu ilmus ajakirja Diivan oktoobrinumbris. Osta ajakiri poest ja vaata www.telli24.ee.