1. Omapärane rüütlimõis järve kaldal Järvamaal, hind 790 000 €.

Rava mõis rajati 17. sajandi alguses ja selle esimesed omanikud olid Helffreichid. Mõis jäi suguvõsa kätte 1797. aastani, mil selle 45000 hõberubla eest ostis Georg Friedrich von Stackelberg. Viimane omanik oli Marie von Stackelberg.

Interjööris on säilinud laia laudisega originaalsed põrandad ja algupärased uksed ja aknad.

Hoonetekompleksi ümbritsev park läheb teisel pool veehoidlat üle Rava tammikuna tuntud metsapargi nime all. Rava tammik võeti kaitse alla 1936, olles Eesti Looduskaitse Registri esimene sissekanne. Seega võib öelda, et Rava tammik on Eesti esimene looduskaitsealune objekt. Mõisast eemal põllul asub hollandipärane tuulik. Mõis ei ole muinsuskaitse all. Vaata rohkem infot ja pilte SIIT.

Pidula ajalugu ulatub 16. sajandisse, Saaremaa rüütlimõisate hulgas on ta üks kõige paremini säilinutest. Omal ajal hõlmasid Pidula valdused tuhandeid hektareid maid ning omanikeks olid mõned tähtsamatest baltisaksa suguvõsadest: von Stärcked, von Stackelbergid ning von Tollid. Pidula mõisakompleks paikneb neljal kinnistul, mis kokku moodustavad üle 12 hektari suuruse maa-ala. Pidula mõisa kinnistu suurusega 4,77 hektarit. Mõisa kinnistul paikneb mõisa peahoone, kus on alustatud renoveerimistöödega, mis on hetkel pooleli. Kokku on peahoones ruutmeetreid 1400 ringis. Lisaks paikneb kinnistul ka mõisapark. Valitsejamajas on kuus tuba, ruumid konverentside ja ürituste korraldamiseks, veinikelder ja köök. Suurepärane võimalus soetada endale unikaalne mõisakompleks idüllilisel Saaremaal! Vaata rohkem pilte SIIT.

Vigala jõe kõrgel lõunakaldal paikneb Konuvere mõis — saksa keeles Konofer, millest esineb esmateateid 1563. aastast. Mõisa klassitsistliku peahoone on tänapäevasel kujul ehitanud 19. sajandi esimesel poolel Rennenkampffide suguvõsa, kellele kuulus Eestis, Lätis ja Leedus teisigi sarnaseid residentse. Mõisakompleksi moodustavad: peahoone (684,1 m²), abihoone (253 m²), jääkelder (178,2 m²), mõisapark, kolm tiiki ja põllumajandusmaa. Mõisal on kolm korrust. Mõisas on kõrged, 4 meetri kõrgused laed ja lagesid on kaunistatud käsitsi joonistud maalingutega. Säilinud on originaalaknad, taastatud on põrandad ja uksed. Hall ja söögisaal on juugendstiilis, teised saalid esindavad aga klassitsismi, olemas on ka ajastule iseloomulikud suured ahjud. Kokku on neli taastatud kahhelkiviahju, üks leivaahi ja üks pliit.

Mõisa on paigaldatud tänapäevane maaküttesüsteem ja puugaasikatel, mis võimaldavad mõisas aasta läbi elada. 2005. aastal rajati abihoone — 253 m² suurune tall/küün. Tallis on 5 suurt latrit hobustele, sadularuum/köök ning pööningul heinahoidla. Küünis saab hoiustada masinaid, tööriistu jms. Samuti asuvad seal veel soojustatud töökoda ja kolm külalistetuba.

Kinnistu 22,95 ha kogusuurusest pindalast võtab 4,2 ha enda alla kolme tiigi ja mitme alleega park, ülejäänud hoonestamata kinnistu moodustavad põllumajandusmaad. Väga ilus ja privaatne asukoht, mis on sobilik inimesele, kes oskab hinnata Eestimaa loodust ning ajalugu. Võimalus on tegeleda kalastuse ja jahindusega. Samuti loob suur kinnistu võimalused hotelli või golfiväljaku rajamiseks ning ka kalakasvanduseks — kinnistult jooksevad läbi allikad ning ainulaadsust loob arteesia kaev, millest tuleb 65 meetri sügavuselt 1 liiter vett sekundis. Konuvere mõis asub Tallinnast kõigest 77 km kaugusel. Vaata rohkem infot ja pilte SIIT.

Maalilise Järlepa järve lõunakaldal paiknev ühekorruseline klassitsistlik peahoone valmis August von Kotzebue ajal 1805. aastal. Hoonet ümbritseb kaunis park. Kõrvalhooned paiknevad peahoonest lõuna pool. Mõisale lähenedes on pooleteise kilomeetri pikkune sirge sihitee, mis on suunatud otse peahoone keskteljele. Praegu on Järlepa mõis eraomandis olev mõisakompleks, mis otsib uut heaperemehelikku omanikku, kes hindab privaatsust ning soovib olla eemal linnakärast, mida Mõisakodu suurepäraselt pakub. Mõisakompleksi juurde kuulub ca 68 hektarit maad. Kogu pindalast on terasaiaga piiratud ca 20 hektarit. Kinnistul asub peale peahoone veel 6 hoonet: merekividest maneež, Järlepa mõisa kelder ja grillimaja, külalistemaja koos sauna ja eesruumiga, mõisa ait-kuivati, mõisa tall ja tõllakuur ning eraldi garaaž viiele autole.

Mõisamaad piirnevad Natura 2000 aladega. Jalutuskäigu kaugusel on Järlepa järv, kus on võimalik nautida paadisõitu ja suvel mõnusalt aega veeta. Kinnisel territooriumil asub ka mõisa park ja allee. Peamaja on 608 m2 ning asub kahel tasapinnal, mis on võlvitud sokkelkorrusega ning kõrge esimese korrusega, kus on klassitsistlikule stiilile omased kõrged aknad. Peahoone on seest renoveeritud ja korrastatud. Välja on vahetatud küttesüsteem, mis hoiab ka kõige külmematel talveilmadel hoone soojana. Tubadesse viivad uksed on põrandast laeni ning avanevad kahepoolselt, mis loovad visuaalselt veelgi avarust. Vaata lähemalt SIIT.

Kiviloo mõis on endine rüütlimõis, mis 1588. aastal läänistati piiskop Christian Agricolale; alates 1842 kuni võõrandamiseni aastal 1919 oli mõis perekond Stackelbergide valduses. Häärber ja kõrvalhoone (endine tall) paiknevad stiilse piirdega ümbritsetud õuealal, mille suurus on ca 3000 m2. Häärber on L-kujulise põhiplaaniga põhi- ja katusekorrusega heas korras kivist ehitis. Hoone renoveerimistööd on lõppjärgus. Paigaldatud on uus valtsplekk — katus, korrastatud fassaadi viimistlust, korstnad ja küttekolded; uuendatud siseviimistlust. Kiviloo mõisa häärber on mitmekesise liigendusega juugendstiilis hoone, mille arhitektuuris leidub ka neogooti elemente. Häärberi välisilmes domineerivad eri kõrguse ja kujuga katusepinnad, vahelduva rütmiga hooneosad, laiad krohvipiirded ja jõuline hammasfriisiga karniis. Häärber on ehitatud aastatel 1905-1910 endise puidust hoone asemele. Kõik siseruumid ja interjööris kasutatud kujunduselemendid on hoolikalt valitud ja harmoneeruvad kogu hoone arhitektuurse stiili ja ümbritseva mõisamiljööga. Enamik ruumidest, saalidest ja tubadest on heas korras, osa ruume ette valmistatud viimistlustöödeks.

Kõikidest jõe poole avanevatest akendest, II k rõdult ja I korruse terrassilt avanevad maalilised vaated jõele ja metsamassiivile. Häärberit ümbritsev õu on kujundatud jõele orienteeritud vabakujundusliku pargina, kaetud loodusliku murukattega, rajatud on väärikas sissesõidutee väravast peahooneni ja dekoratiivne lilleklump peasissekäigu ees; krundil on rohkesti valgust ja kõrghaljastust; idapoolseks õuepiiriks on Jõelähtme jõgi. Pargialal paiknev endine tallihoone on võimalik välja ehitada seminariruumideks, kuhu planeeritud ka veinikelder jms. Siseõue lõunapoolses osas paiknevad keskajast pärit ordulinnuse varemed. Häärberi pargiala on ideaalne koht teatri- ja kontserdietenduste korraldamiseks suveperioodil — krunt on väikese kaldega jõe suunas, mis võimaldab kaldale paigaldatava lava head nähtavust looduslikul nõlval paiknevast auditooriumist. Mõis onTallinnast 35 km kaugusel Raasiku vallas, looduslikult kaunis ümbruses Vaata huvi korral rohkem pilte ja info SIIT.

Maardu mõisa kompleks on üks varasemaid ja väärtuslikumaid esinduslikult väljaehitatud mõisaansambleid Harjumaal, mille ehituslugu ulatub enam kui kolme aastasaja taha. Mõisat on esimsest korda mainitud ürikutes juba enne Jüriöö ülestõusu 1314. aastal, seda küll pisut eemal, Muugal paiknevana. Praeguses asupaigas on Maardu mõisast andmeid 1397. aastast. Käesoleval ajal säilinud hoonestus pärineb 17.-19. sajandist. Maardu mõis asub vahetult Tallinna külje all, kõigest 16 kilomeetri kaugusel kesklinnast Narva suunas. Juurdepääs on kiire ja mugav tänu rekonstrueeritud Peterburi maanteele. Lisaks peahoonele kuulub mõisakompleksi koosseisu 2-korruseline kõrvalhoone, tallihoone, kuur ja vana kaevuhoone. Mõisakompleksi juurde kuulub ka eraldi kinnistuna katastriüksusel paiknev mõisa park. Park ja hoonetega maaüksus moodustavad komplekse terviku. Vaata lähemalt SIIT.