Elav tuli — kodusoojuse looja

Pottsepp annab nõu, mida kamina valikul silmas pidada!
Elav tuli — kodusoojuse looja
Foto: Shutterstock

Kui hinge poeb sügis ja ilmad enam õue ei kutsu, on just hubane interjöör see, mis aitab pika ja pimeda talve üle elada. Kamin on siinkohal üks oluline element, mis aitab toa soojaks kütmise kõrval ka hea emotsiooni tekitada.

Muidugi on igal kaminal on oma otstarve — kuidas leida enda jaoks see õige? Küsisime nõu pottsepp Valdur Kollalt, kes ehitas esimese ahju üheksa-aastaselt.

Üha enam eelistatakse kütte eesmärgil soojuspumpasid, maakütet, põrandakütet ja teisi lahendusi, mis välistavad elava tule. Millised eelised on kaminal ja kaminahjul?

Tules on midagi ürgset, midagi väga siduvat inimesega ja ehkki selle põhifunktsiooni on toidutegemisel ning soojaandmisel asendanud elekter, ei kao kolded ja elav tuli kodudest niipea. Koldest saadud soojusel on oma eelised. See ei kuivata õhku, tuli seob pilgu ning tasane praksumine tekitab õdusat rahu. Samuti on hea teada, et tuba jääb soojaks, kui elektriga peaks midagi juhtuma.

Kaminatest ja kaminahjudest — nendega on nagu autodega. On maasturid ja on sportautod. Kui tead täpselt, mida tahad, siis valid emma-kumma, aga on võimalik soetada ka sportlik maastur või neljaveoline sportauto. Ahi salvestab ning on loodud võimalikult väikese küttekogusega võimalikult palju sooja andma. Eesmärgist lähtuvalt ei ole ahjule kasulik panna liiga suurt ust ja ahi köeb ehk tuli mängib läbi klaasi veidi üle tunni. Kamin on loodud meeleoluks. Kamina klaasuks või klaasseintega kolle tehakse võimalikult suur. Selle konstruktsioon võimaldab seda kütta ajalisest soovist lähtuvalt koldetäite kaupa. On olemas ka hübriidid ehk salvestavad kaminad ja kaminahjud.

Seotud lood:

Sõna kaminahi on kasutusse tulnud Soome tüüpi kahesiibrilisest ahjust, millel on reeglina ka ilus suur klaasuks. Avades ülemise siibri, läheb kuumus koldest otse korstnasse ning ahi töötab kaminana. Sulgedes ülemise siibri ning avades alumise, saab kaminast ahi ja kuumus liigub läbi salvestavate lõõride, aga kütmine piirdub ühe koldetäiega ja üldjuhul ühe korraga ööpäevas.

Kaminal on sooja väljutamiseks mitu lahendust:

- Konvektsioon- ehk õhkküttekamina puhul kasutatakse südamiku malmosa jahutamisel soojenenud õhku ning viiakse see ringlusesse toaõhuga. Sooja saab kohe, aga täpselt nii kaua, kui puud põlevad.

Loe veel

- Salvestava korpusega kamin seob kiirgussoojuse ning väljutab seda ka paar tundi pärast kütmist. See on hea täiend õhkküttele.

- Kõige kallim ja soojaandvam võimalus on kasutada kaminale toodetud lõõriplokke ehk südamikule ehitatakse juurde umbes kolm meetrit salvestavaid lõõre ja alles siis juhitakse põlemisgaasid korstnasse. Selline variant eeldab aga kaminasüdamikku, millele tootja on deklareerinud soemüüri võimaluse. Hinnaklassilt võib selline ehitis tulla ahjust kallim, aga tulemängu saab nautida läbi suurte klaaside ning soojus ei kao korstnasse.

Mida kamina valikul silmas pidada?

Kui hind ei ole määrav tegur, siis soovitan osta kamina või südamiku nende müügile spetsialiseerunud poest. Nagu kõiges muus, kehtib ka siin printsiip, et kallim on veidi parem. Ahi või kamin on nii oluline sisustuselement, et tasuks kaaluda ühekordset, veidi suuremat väljaminekut — jääb see koju ju aastateks.

- Õhkkardin (sissetulev põlemisõhk tekitab vahekihi klaasi ja koldes ringleva suitsu vahele) hoiab klaasid kauem puhtad.

- Ülestõstetava klaasi korral ei pruugi koldesse puid juurde pannes tuppa suitsu tulla, see võib juhtuda aga avatava ukse korral.

- Kui suitsugaaside väljundtemperatuur on üle 300 °C, siis saab südamikule liita ka lõõrid, mida tavasüdamiku puhul teha ei tohi.

- Toa sisustus määrab — kui kõrval on puitkummut, siis ei saa võtta südamikku, millel on kolmel küljel klaas. Klaasi ja põlevmaterjali vahe peaks olema vähemalt meeter.

- Kamina raskus — üle 300 kilo kaaluv kamin vajab vundamenti.

- Südamiku võimsuse puhul tasub pidada nõu müügispetsialistiga. Kirjeldage korterit — kas seal on üks või mitu tuba. Kas maja hoiab sooja või mitte ja kas kaminat toetavad teised küttekehad? Kaminat ei ole mõistlik planeerida põhikütteelemendiks. Küll on see hea abikütteallikas.

- Asukoht toas — reeglina paigaldatakse kamin korstna juurde, kuid seda on võimalik viia ka mujale eeldusel, et omanik nõustub paigaldatava suitsutoruga. On olemas ka metallmoodulkorstnad, mida on projekti heakskiidul võimalik viia läbi seina, näiteks kortermajades, kus puuduvad korstnad.

- Kogu eelnev kehtib südamikuga või uksega kaminate kohta. Avatud ehk ukseta kaminat ma ei soovita korterisse paigaldada. Kui on siiski kindel soov, peab arvestama kordades suurema õhutarbimise, suurema ohutuskuja ning tuleohuga. Avatud kamin vajab ka laiemat korstnalõõri. Tuule tagasilöökidel korstnas võib tuppa suitsu tulla.

Mida tasuks teada lõõridest ja ventilatsioonist?


Kui ise täpselt olemasolevatest korstnalõõridest aru ei saa, tuleb kutsuda korstnapühkija või pottsepp. Korstna ventilatsioonilõõri on suitsu juhtimine keelatud. Samuti on pottsepa pädevuses hinnata, kas mitme kolde suitsu võib lasta ühte lõõri, ning määrata tingimused, kui ühte lõõri ühendatud kolded paiknevad erineval korrusel. Peaks teadma, et kui on plastikaknad ja kipsseinad ning spetsiaalset ventilatsiooni ei ole ehitatud, ei pruugi küttekolded tööle hakata. See tähendab, et puud hakkavad põlema, aga vinduvad ja ajavad suitsu tuppa. Samuti ei pruugita aduda, et vannitoa või köögi sundventilatsioon võib tekitada korteris alarõhu ning ekstreemsematel juhtudel ületada korstna tõmbejõu, mis tähendab, et ventilaatorid tõmbavad hoopis korstnast tuppa.

Üks keskmist sorti ahi põletab pooleteise tunni jooksul ära umbes 150 kuupmeetrit õhku, mis on ligilähedaselt kaks toatäit. Kolded korteris vajavad ventilatsiooni. Kui vanas majas töötab kõik loomupäraselt, siis uusehitistes arvutab ehitusspetsialist ka küttepõhise ventilatsioonivajaduse. Kui on ise remonditud elamine, siis paigaldage võimalikult kolde lähedale välisseina värskeõhuklapp. Toodetakse ka südamikke, millel on loodud võimalus võtta põlemisõhk ventilatsioonitoruga õuest.

Veel tasuks teada, et sajandivahetusel ehitati rohkelt konvektsioon tüüpi õhkküttekaminaid, mille kubud vormistati kipsplaadi ja kivivillaga. Kubust toimub päris aktiivne õhuringlus tuppa. Kivivilla tolm ei ole inimsõbralik ja oleks aeg vahetada vill kaasaegsete materjalide vastu. Veel olulisi nüansse — koldes tohib kasutada ainult kuiva puitu ja halud tuleb süüdata pealt! Prahi, läikiva ja värvilise paberi ja papi jaoks on olemas vastavad konteinerid!

Milliseid uudseid lahendusi praegu pakutakse ja kas meeleolukaminaid saab panna ka ilma lõõrita korterisse?

Innovatsioon tähendab tootjatele müügiedu. Eks selle nimel on palgatud hulgaliselt kütteinsenere, kes peavad igapäevase leiva välja teenima. On kaminaid, mis ripuvad laest alla, piiluvad korstnast välja või asuvad tubadevahelises seinas. Fantaasial ei ole piire. Rääkides piiritusest, siis on olemas ka piiritusel põlevad kaminad. Nende põlemisleek ei ole küll nii ere kui puuküttel, aga need ei võta ruumi ega vaja korstent ja nendega on disaineritel kordades rohkem võimalusi. Seda tüüpi kamina võib panna lauanurgale väikese klaasanuma näol või laotada pika triibuna seina äärde. Tooteid saab kataloogidest tellida ja pottsepavaldkonda need üldjuhul ei kuulu.

Milliseid viimistluslahendusi saab kaminatele valida?

Isade aegu oli lihtne — oli tellis ja oli krohv. Nüüd tulevad uued materjalid turule peaaegu iga kuu. Muutustega tormi joosta ei ole mõtet, küll aga on hea kord aastas mõnelt messilt läbi jalutada ning vaadata, mida uut selles vallas pakutakse. Materjale on igale maitsele ja rahakotile. Üldkasutuses on tellised, krohvid, savid, ahjupotid, kahhel, värvitavad ja mustrilised plaadid. Piirid on selles vallas väga avarad.

Head küttehooaega ja turvalisi elamusi elava tulega!

Ammuta kamina valikul inspiratsiooni pildigaleriist:

  • Lugu ilmus uue sisustusajakirja Disain, Interjöör & Arhitektuur värskes numbris. Telli ajakiri endale SIIN.