Hispaania ja Kataloonia jõulukombestik erineb meie omast päris mitme olulise nüansi poolest. Näiteks ei too seal lastele kingitusi Jõuluvana, vaid hoopis Idamaa targad, kes ka Jeesuslapsele kulda, viirukit ja mürri tõid. Jõulupühade aegu on küll kuusk toanurgas, aga Kataloonias on aukohal jõuluhalg ehk tió de Nadal , mida terve detsembrikuu maiustuste ja mandariinidega nuumatakse. Jõuluööl kogunevad pere pisemad kokku ning rõõmsa laulu saatel annavad halule nii mõnegi tou, et see neile lahkelt maiustusi kakaks. 25. detsembri hommikul võib halule külma kaitseks peale laotatud teki alt leida head paremat ja mõne väiksema kingituse. Mirjami sõnul on see äärmiselt omamoodi ja lõbus komme, mille üle kõik katalaanid väga uhked on. Pahaaimamatult naeratavad halud ilmuvad tihti ka kaupluste vaateaknale ja on üldse armastatud jõuluelemendid.

Kui jõuluhalg on pigem Kataloonia teema, siis jõulusõimed sätitakse üles kodudes ja linnaväljakutel üle Hispaania. Igal siinsel perekonnal paistab olevat mitu kasti mitme põlvkonna jooksul kogunenud kujukesi. Igal aastal ostetakse jõuluturult värsket sammalt, et seda sõime alla seada. Katalaanid lisavad traditsioonilisele Jeesuslapse sündi kujutavale stseenile ka natuke kummastava kakaja kujukese ehk caganer’i , mis asja pühalikkust küll kraadi võrra vähendab, aga sõime imetlejatel kohe tuju heaks teeb.

Ka siin käivad igal päeval lauale traditsioonilised toidud. Mirjami katalaani pere ringis on 24. detsembril tavaliselt kõige vabam kord. Erinevad tikuvõileivad ja mereannid eelroana ning kuivatatud puuviljadega hautatud veis põhiroana. 25. detsembril süüakse nui neljaks escudella i carn d’olla suppi ja pearoaks on kuivatatud aprikoosidega täidetud hani või kana. Mitmest erinevast lihast keedetud supi leent süüakse enamasti suurele vaagnale serveeritud “paksust” eraldi.

26. detsembril süüakse traditsiooniliselt jõulutoidu ülejääkidega täidetud kannelloone. Ja kuigi see on imeline moodus näiteks eelmise päeva supist ülejäänud liha ära kasutamiseks, läheb järjest rohkem inimesi seda teed, et teeb kannelloonid juba mitu nädalat varem valmis ja külmutab ära, et oleks kahe jõulupüha vahel natukenegi hingetõmbeaega. Kõik need kolm päeva veedetakse laiemas pereringis, kus tihti kohtuvad inimesed, kes pole eelmistest jõuludest saadik üksteist näinudki.

Kolmekuningapäeval süüakse kamba peale ära suur jõulukringel ehk tortell de reis. Üks õnnelik leiab oma tüki seest väikese kuninga kuju ja saab endale selleks päevaks krooni pähe. Teine vähe õnnetum sööja leiab oma jaost aga oa, mis tähendab, et tema peab traditsiooni kohaselt selleaastase kringli kinni maksma. Mirjam tõotab pühalikult, et tema ise pole kunagi sohki teinud, aga kuuldavasti lähevad nii mõnedki seda teed, et neelavad selle kiusliku oa teistele iitsatamata alla!

  • Loe lähemalt Mirjami elust, tegemistest ja katalaanide põnevast kultuurist raamatust “Minu Barcelona”.