Tänavu tunnustas EV president 48 kauni aia või ümbrusega eramut, 4 omavalitsust (Elva ja Sillamäe linn, Kihnu ja Värska vald), Tammiste lasteaeda, Tõrva gümnaasiumi, Olustvere mõisa, Narva Lossiparki, Puškini skvääri ning Pimeaia korteriühistut.

Perekond Ööbiku kodu Vorbuse külas Tähtvere vallas.


Eriauhinna said perekond Pendi Mihkli talu Rebala muinsuskaitsealal, kortermaja Tallinnas Õilme 5, Võru-Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskus ja AS OG Elektra tootmiskompleks Tobia külas Rakvere vallas. Kokku sai tunnustuse 63 objekti, mille seast on raske midagi või kedagi esile tõsta.

Anu Ehrpaisi ja Meelis Petersoni kodu Keila linnas.


See, et hooned on korras ja ümbrus heakorrastatud, on hindamisel enesestmõistetav. Kes vähegi aia ja oma majaga on kokku puutunud, see teab, kui palju töötunde, aga ka raha on vaja selleks, et hoonete välimus oleks värske, taimed püsiksid elujõulised ja umbrohi hoiaks eemale. Aga auhinnatud objektidel oli kindlasti veel midagi lisaks, mingi rosin, mis üllatas ja meelde jäi. Oli see fantaasirikas kujundus, mõni haruldane taim, eriline arhitektuur, humoorikad väikevormid… võimalusi on palju.

Perekond Laasi kodu Valgas. Rõdult avaneb kaunis vaade.


Näiteks Suure-Jaani Kondase pargi laste mänguala on kujundatud muusikast lähtuvalt — siin on klaverikujuline liivakast, viiulivõtme moodi tasakaalupoom, turnimislinnak Orkester ning tagatipuks on sümboolsele noodijoonestikule istutatud 225 põõsasmaranat. Või Mare Orioni maakodu Põlvamaal, kus on säilinud palju traditsioonilisi taluõuetaimi, nagu floksid, murtudsüdamed, vanad roosid, ja kus kogu õuest õhkub ehedat talumiljööd. Samas näiteks Katrin ja Urmas Isoki kodu Tallinnas on igati modernne alates metallist piirdeaiast, betoonist valatud kandilisest elumajast kuni uusimate taimesortideni. Tagatipuks on ümber istutusalade rajatud ka väike golfirada, mis nõuab 4 mm kõrgust muru.

Katrin ja Urmas Isoki kodu Tallinnas.

Evi ja Jaak Kahro Sarapmäe talus on eesõue ja majandusõue vahele tõmmatud traat ning sinna kasvatatud metsviinapuust kardin, Meeli ja Mati Auväärti maakodul Muhus on muhumustriline värav, mis käib kinni hoburaudlukuga. 

Tammiste lasteaias Pärnumaal on lillemardikad — mardikakujulised lillekuhilad, millele on kivid silmadeks seatud.

Selliseid vahvaid näiteid võib tuua igast auhinnatud kodust, mis näitab, et eestlaste nutikus ja ilumeel pole kuhugi kadunud.

Tänuüritusel, kus EV president auhinnad üle annab, valitseb südamlik ja soe õhkkond. Sinna tullakse alati kogu perega, kaasas ka kõige eakamad ja tillemad liikmed ning president surub kätt ka neil, kes istuvad alles ema või isa süles. Saalilt pälvivad kõige tulisema aplausi lasterikkad pered ning need, kes kõrge ea tõttu lavale tõusmiseks tuge vajavad.

Perekond Veskimeistri kodu Sauga alevikus Sauga vallas.


Eesti jaguneb 19 konkursipiirkonnaks: 15 maakonda + 4 suuremat linna Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu) ja iga piirkond valib objektid oma äranägemise järgi.

Tehniliselt käib asi nii, et omavalitsused esitavad oma parimad maakonna- või linnakomisjonile, kes siis omakorda valib nende hulgast kõige ilusamad objektid presidendi auhinnale esitamiseks. Maakonnakomisjonid esitavad auhindamisele ka silmapaistvamaid omavalitsusi, lasteaedu, koole, mõisu, kortermaju, parke ja tänavaid. Neljas kategoorias antakse välja ka eripreemiad. Kaunima muinsuskaitseobjekti preemiat toetab Muinsuskaitseamet, kauneima kortermaja preemiat Korteriühistute Liit, tervisespordirajatist Eesti Olümpiakomitee ja tööstusmaastikku Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Tööandjate Keskliit. Head koostööpartnerid on ka Husqvarna Eesti OÜ, Tikkurila AS, Väätsa Prügila AS ja Saint-Gobain Ehitustooted AS.

Virve ja Meelis Viikmaa kodu Tartus.


Keda aga konkursi tulemused tõsisemalt huvitavad, siis album „Eesti Kaunis Kodu 2014” on raamatupoodides müügil.