Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näeb pärast 17. jaanuarit taas seni mahukaimat Eesti disaini püsiväljapanekut “Sissejuhatus Eesti disaini”, mis on omamoodi Eesti disaini aabitsaks. Muuseumi kolmanda korruse näitusesaalis näeb ligi 500 eset, kavandit või fotot enam kui 200 disainerilt või ettevõttelt möödunud sajandi algusest tänaseni, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud olgu siis rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all. Näitusega seoses toome ka lugejani Eesti disaini sissejuhatava “kursuse”, kus ei saa selgeks mitte ainult Eesti disaini ABC vaid ka XYZ.

C — Comb

Jaanus Orgusaare 2012. aastal loodud vineerist riiul Comb, mida tänaseks on müüdud üle kümne tuhande eksemplari üle kogu maailma, sai alguse pooljuhuslikult.

“Õigupoolest oli mul enne Combi riiuli väljatöötamist pikemat aega fanaatiline huvi geodeetiliste kuplite ja sõrestike vastu, mis on pigem bioonilise arhitektuuri inseneri pool. Nii saigi riiul Comb pooleldi kogemata alguse ühest taolisest kärjesõrestikust,” kirjeldab disainer ise oma ikoonilise riiuli sündi.

Et riiul oleks kasutajasõbralik ja asjad ei veereks sellelt maha, pidi tasapinnad “kompromissina” paralleelseks ajama. “Selle kujundi struktuur ja skuplturaalsus on mõjunud isiklikult tasakaalustavalt ja orgaaniliselt. Kuna müügiedu on olnud suur, siis ilmselt mõjub ta nii ka teistele inimestele. Selles on saanud hea disainielement lugematutes ruumides üle maailma,” ütleb Orgusaar.

Combi tootmist alustati suurushullustuses üle kahe meetri pikkusest riiulist, mis klientide nõudmisel omandas paari aastaga oluliselt väiksemad mõõtmed, eri värvide ja ka materjali variatsioonid. “Nõudlus oli väiksemate mudelite järgi. Hiljem loobusime kõige suurema tootmisest transpordi ja muudel praktilistel kaalutlustel,” ütleb Orgusaar. “Tootmisesse on jäänud kolm suurust ja kaks värvi.”

Viimase kolme aasta jooksul pole Combi suuruste ja värvide osas midagi muutunud ja Jaanus Orgusaar tunneb, et sellega on toode ka valmis saanud ning avanenud on võimalus keskenduda muudele toodetele.

Orgusaart huvitab ennekõike jätkuvalt biooniline arhitektuur. “Oma brändi alt on viimasena välja tulnud ja tootmises kuppelkasvuhoone “Nomaad”, mille üle on väga hea meel. See toob aednikele rõõmu juba üsna mitmes aias üle Eesti,” ütleb ta.