„Betoon on kinnitanud ennast Eesti ehituses ja ehitusmaterjalide tootmises kui olulisim ehitusmaterjal, ilma milleta ei kujutaks tänast Eestit kuidagi ette,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. „Betoonist ehitamisel on Eestis 150-aastane väga väärikas ajalugu. Meil kõigil on põhjust uhkust tunda Eesti betoonehituse üle, mis esmakordselt on selle raamatu näol ülevaatlikult ja värviliselt ühtede kaante vahele jõudnud,” lisas Suitslepp.

Suitsleppa sõnul on autorid kokku pannud raamatu, mis pakub huvi nii asjatundjale kui ka asjahuvilisele.

Raamat on jagatud neljaks ajaperioodiks: tsaariaeg, Eesti Vabariik, Nõukogude Eesti, taasiseseisvunud Eesti. Iga ajaperioodi lõpus on eraldi sellele perioodile pühendatud arhitektuuripeatükk.

Tööstusharu ajalukku süvenemine tõi päevavalgele palju uut ja huvitavat. Kahe aasta jooksul on kogutud ulatuslik ajalooline materjal. Paljugi sellest jõuab trükisõnasse esmakordselt.

Uuema ajaloo käsitlemisel küsitles majandusajakirjanik Paavo Kangur enam kui 50 juhtivat töösturit, ettevõtte juhti ja spetsialisti, arhitekti, teadlast, ametnikku jne.

A4-formaadis 352-leheküljelises täisvärvitrükis raamatus on ligi 700 fotot jm illustratsiooni paljude Eesti muuseumide, raamatukogude, ettevõttete ja eraisikute kogudest. Koguteos on varustatud viiteaparaadi, kronoloogia, isikunimede- ning ettevõtete ja organisatsioonide registriga.
Raamatus on paralleelselt eesti- ja inglisekeelsed pildiallkirjad, samuti kokkuvõtted inglise ja vene keeles.

Raamatu väljaandmise rahastasid 24 Eesti betooni- ja ehitusettevõtet. Arhitektuuripeatükkide kirjutamist toetas oma stipendiumiga Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital.

Raamatu autorid:
- ajaloolane Uno Trumm (I, II ja III osa);
- ajakirjanik Paavo Kangur (III ja IV osa);
- ehitusajaloolane Maris Mändel (arhitektuuripeatükid kõigi nelja osa lõpus).

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 48 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.