Suures majas ei ela ainult üks pere, vaid ka abikaasa vanemad ja vend perega. Igaühel on oma pesa. Vaba ruumi on veel alumisel korrusel ja võib-olla loovad kunagi siia oma kodu Lotte lapsed. Abikaasa vanavanavanaisa oli fotograaf ja aednik. Seintele on pandud tema tehtud vanad fotod. Aeda istutas esiisa aprikoosipuu, mis ühe botaaniku sõnul on põhjamaade suurimaid. Puu ulatus kolmanda korruseni, kuid haigus puges sisse ja hiljuti kärbiti latva päris kõvasti. Loodetavasti puhkeb ta ikka kaunilt õide ja pakub silmailu veel aastaid.

Teise korruse veranda avaneb tänava poole, pärastlõunal hakkab siia paistma päike ja vitraažaken lööb särama.

Kuula, mida maja räägib

Praeguseks üsnagi autentsel kujul säilinud maja on ehitatud 20. sajandi alguses kunagisse valge rannaliivaga suvemajade piirkonda Daugava lähedal. Ajapikku sai sellest puitmajade kant. Maja restaureerimisse suhtus Lotte austusega, öeldes, et üldiselt talle meeldib see maja niisugusena, nagu ta on — trepid ja plaadid trepikojas on vanad, kuid hästi säilinud. Olustikku jagub ka Lotte elamisse, kuhu on põimitud kogu maja värvigamma, mis on alguse saanud väga ammusest ajast. Seinad on saanud küll uue värvikihi, kuid muster seinal on selline, et eelmised värvid on kohati näha või kumavad läbi.

Roheline toon saab alguse murust ning levib majas sujuvalt üles trepikotta ja tuppa. Külma kevade tõttu on aed hilise puhkemisega.

Naturaalsed materjalid ja värvid

Sinna elama asudes oli Lottel silme ees teine värvipalett. Ta kujutas ette, et kõik võiks olla mustades, valgetes ja hallides toonides. Lotte muigab, et lätlased, nagu ka eestlased, lihtsalt armastavad halli. Üldiselt on sellel majal nii sees kui ka väljas palju värvitud detaile. Lotte sõnul on vanas majas elada põnev väljakutse. Ta kulutas palju ressursse valedele värvidele ja tassis koju potsikute viisi näidisvärve, et leida see õige. Vahel läksid Lotte ideed hullumeelseks, kuid lõpuks tehti värvi valik koos arhitekt Liene Griezitega, kes on sõna sekka öelnud paljude ümbruskonna majade restaureerimisel. Kui Lotte mõtted liiga pilvedesse lendasid, siis ta ütles: ei-ei-ei.

Lotte kodune töönurk

Tagantjärele tunnistab Lotte, et ka maja soovi peab arvestama, sest maja aktsepteerib ainult ühte värvi. Selleks et tekiks õige ettekujutus, milline toon loob kõige parema tunde, on vaja aega. Asja tuleb võtta rahulikult ja kiirustamata. Jah, hall sobib igale poole, paljudesse interjööridesse, kuid see maja ütles hallile kindla ei. Siia sai hoopis kaunis, justkui loodusest inspireeritud roheline.

Hall toon sobib igale poole, kuid Lotte kodu värviks sai hoopis kaunis, loodusest inspireeritud roheline.

Kui on soov hoida oma ümbrust tervislikuna, siis tuleb sellesse täiega panustada. Tervislikkuse põhimõtet on Lotte järginud ka kodu kujundades. Värvid on naturaalsed ja põrandad on saanud katteks linaseemneõli. See polnud lihtne, sest oli vaja leida inimene, kes seda kõike oskab. Taastamist vajasid vanad aknad ja aknalauad. Oskajat vana asja tegijat on raske leida, kuid trend liigub Lotte sõnul õnneks sinnapoole, et neid tekib tasapisi juurde. Looduslikkus ja vana taastamine on au sees ja käsitööd hinnatakse üha rohkem.

Elutoa uhkus on vana kamin.

Suur osa vanu detaile on säilinud, ülejäänu on hoolikalt ja armastusega taastatud. Ruumiplaneeringus on siiski tehtud muudatusi. Mõne toa asukoht on muutunud, paar seina on maha võetud ja mõni uks kinni ehitatud. Pere kasvades on võimalik elamist laiendada kõrvalkorterisse, kus veel hiljuti elas abikaasa vanaema. Elu muutub ja muutustega tuleb kaasas käia.

Mälestused, uued asjad ja hea disain

Lotte kasvas Riia looduslikult kaunis Mežaparksi elurajoonis. Lapsepõlvemaja oli praegusest mõnevõrra luksuslikum — klaasustega ja pigem moodsama, funkstiilis arhitektuuriga. Kuid lõhnad ja tunded olid samad mis praeguses kodus ja tal on raske kujutleda ennast elamas uues majas. See ei tähenda, et Lottele ei meeldi uued asjad. Meeldivad väga, kuid tema arvates tekib hea tasakaal, kui uusi ja vanu asju kokku panna.

Lotte emapoolne vanaisa oli pärit Peterburist ja tal oli seal omal ajal portselanitehas.

Lotte emapoolne vanaisa oli pärit Peterburist ja tal oli seal omal ajal portselanitehas. Sellepärast oli juba Lotte lapsepõlvekodus palju portselani, mõned esemed on seniajani alles. Lottele meeldib vanade nõude klassikaline joon. Suurepärane tunne on nautida kohvi oma vanast tassist.

Uusi lõhnu avastamas

Köögilaud tuleb näiteks abikaasa vanaisa metsast ja puusepad on teinud kapid, mille uksed on neljakümneaastasest tammepuidust. Üldse on paljud asjad valmistatud just selle kodu jaoks.

Radiaatorid ei ole vanad, kuigi näevad niisugused välja. Ostetud on need Inglismaalt. Tegelikult peitub vana ilme taga tänapäevane gaasiküte. Varem oli majas ainult ahiküte, aga väga raske oli ahjudega kogu maja soojaks kütta. Praegu kasutatakse kaminat või ahju paar-kolm korda nädalas, see loob hubase tunde.

Lotte jumaldab kohalikku disaini. Tema erilised lemmikud on lambid, mille on disaininud Mammalampa. Lotte töölaud on firmalt Mint, tegu on samuti Läti disainiga, mis pakub ülimat kvaliteeti. Leidub ka välismaist disaini. Diivani ja tugitoolid on näiteks loonud tuntud Itaalia disainer Paola Navone.

Vana ja väärikas

Lotte ütleb, et on pärinud kirgliku suhtumise talle meeldivatesse asjadesse oma vanematelt, kes restaureerivad pühendunult ja detailhaaval vana mõisahoonet. Seal on siidiga kaetud toolid ja 19. sajandi Prantsusmaalt pärit kardinad. Kui lapselapsed vanavanematel külas käivad, siis hoiavad nood pead kinni, muigab Lotte.

Vannitoas on kombineeritud mustjashalli ja valget. Mõjub hubaselt.

Selle suve projektiks saab kasvuhoone rajamine, et panna sinna kasvama tomatid. Juba vanaisa kasvatas kasvuhoones tomateid ja tal olevat olnud tomatihullus. See aga ei teinud lapselapsest suurt aiandushuvilist. Praegu püüab Lotte alustada algusest ja õppida tomatiasjandust tasapisi. Õnneks on sõbranna aednik ja saab tomatitel silma peal hoida. Sõbranna on aidanud istutada aeda muidki taimi ja lapsed on väga innukalt kaasa löönud. Kunagi kasvasid siin aia ääres sooja päikese käes viinamarjad. Needki tahab Lotte jälle mulda pista.

Ka radiaatorid püüavad pilku.

Kodus on suur ja avar köök. Selle kohta ütleb Lotte, et süüa valmistada meeldib talle küll, kuid nende peres on nii, et igaüks sööb oma toitu. Lotte on alates 13. eluaastast vegan, abikaasa armastab kala, tütar sööb liha ja poeg eelistab salatit. Lottele meeldib valmistada midagi põnevat käigu pealt ja omast peast, mitte retseptist järge ajades. Retsept on tal ainult suši jaoks.

Kirega loodud töö

Eraelus läheneb Lotte kõigele pigem aeglaselt kui kiiresti, sest muidu pole tulemus hea. Äris on asi vastupidi, sa pead olema kiire ja ajaga kaasas käima. Juba teismeeas oli ta väga eneseteadlik, näiteks toitu valides, ja 22-aastaselt sukeldus looduskosmeetika maailma. Kuna kõik kosmeetikatooted ei teinud noorele nahale sugugi head, tekkis mõte läheneda asjale orgaaniliselt ja ise. Nii sündis nelja sõbranna loodud MÁDARA, mille tooted valmistatakse valdavalt kohalikest marjadest ja taimedest, aga ka kasemahlast ja mudast. Läti ülikooli teadlastega sai alguse tõhus koostöö ja nii sünnibki kosmeetika, mis tuleb kreemipurki otse loodusest. MÁDARA bränd on Lätis ja mitmel pool mujalgi väga tuntud ning sellesse on palju panustatud, kuid Lottet vaimustab hoopis eestlaste väikebrändide kultus. Ta nimetab seda imetlusväärseks ja inspireerivaks.

Tumedas ruumis on oluline hea valgustus.

Eestisse ja eestlastesse suhtub Lotte väga soojalt. Ta on perega siin palju käinud, rohkem küll lapsepõlves, kuid nüüdki. Lemmiklinn on Tartu, kust on pärit tema ema. Ülikoolilinnas seatakse end Eestis käies mõnusaks perepuhkuseks sisse. Lotte ema kirjutab praegu oma elust raamatut ja on selle tarbeks teinud mitu intervjuud eestlastega.

Lotte soovitab kodu luua nautides, siis on kõigil seal hea olla!

Muuseas, MÁDARA kauplustes on olemas stiilsed korvikesed, kuhu saab viia tühjad MÁDARA kosmeetikatarvete tuubid, purgid jne. Hea idee! Vaata galeriist.

Kui satud Riiga, siis soovitab Lotte külastada:

Lugu ilmus LP Kodu veergudel 13.05.2017

LOE VEEL: