Kui tavaliselt minnakse Noblessnerisse kontserdile, näitusele või head toitu nautima, siis aprillikuu lõpus toimuv Open House Tallinn annab põhjuse minna hoonete endi pärast. Selleks on suurejoonelise arhitektuuriga ajaloolised tööstushooned — kokku tervelt 12 kultuurimälestist. Nii et tõepoolest on põhjust uudistama minna.

Noblessneri uus nägu

Ehkki vaatamist on ka väljas — kui Tallinna linna merele avamisest on räägitud pea 25 aastat-, siis Noblessner tõi eelmise aasta hilissügisel, kui valmis uus linnaväljak, linna päriselt ka mere äärde. Arhitektuuribüroo PLUSS projekteeris nii päris mere piirile ehitatud elamud kui ka mängulise ja kõigile avatud linnaväljaku. Ent Open House kutsub meretuulte eest sisse varjule Noblessneri arvukatest kultuurimälestistest kolme.

Arhitektuuri- ja õllegurmaanidele: Põhjala pruulikoda

Noblessneri allvelaevatehase üks põnevamaid asukaid on 2011. aastal asutatud Põhjala pruulikoda (1914-1916 Tehase ehituse ülem V. Saharov, Rekonstrueerimisprojekt: Apex Arhitektuuribüroo 2018), millest kujunes kiiresti üks eesti õllekultuuri edendamise lipulaevu. Ettevõtte käsutuses on uhke paekivist kooste- ja abiremonditsehhi esimene lööv. Ruumi muudavad efektseks kõrged seinad, osaliselt klaasitud lagi ja jäljed ajaloost. Pruulikoda ilmestavad metalse sisseseadega kontrasteeruv tööstuslik robustsus ja vanad tööstusmasinad.

Imposantne paekivihoone on ehitatud 1914.-1916. aastatel. Projekteerimistegevus toimus insener V. Saharovi juhtimise all, tema allkirja kannavad ka säilinud projektid.

1935. aastal tuli majja sisse AS Oskar Kilgase trikoo-, suka- ja pitsi tekstiilitööstus, selle projektid koostas insener Eduard Kuusik. Koostetsehhi laiendati tookord põhjapoolse paest 900 m² juurdeehitusega, kus praegu asub 1. korrusel Põhjala pood ja pruulimisseadmed ning 2. korrusel restoran, saun ja kontorid.

1941. aastal natsionaliseeriti Kilgase vabrik kudumisvabrikuks “Kommunaar”, kuni endise Noblessneri laevatehase territoorium ja hooned läksid peagi sõjatehas Meretehas nr. 7 käsutusse.
Meretehas nr. 7-ks ümbernimetatud sõjalaevatehases taastati tööstuslik tegevus peale II Maailmasõda. Abiremonditsehhi (samuti Peetri 5) ja koostetsehhi vahele ehitati juurdeehitus: vanade tsehhide seinad moodustasid selle külgseinad, otsaseinad laoti silikaattellistest, katus kaeti metallfermidega. Hiljem lisati hulgaliselt juurdeehitusi.

1990. aastate alguses tehas erastati ning see jätkas erinevat tootmisalast tegevust ja laevade remontimist. 2000. aastate alguses kasutasid koostetsehhi erinevad rentnikud, enne Põhjala pruulikojaks restaureerimist seisis hoone ca 10 aastat tühjana.

Ekskursioonid L 12, 14, 16 ja P 12, 14, 15, 16. Kogunemine fuajees.

KAI kunstikeskus ja valukoda

Septembris avab endises allveelaevatehase kompleksis uksed rahvusvaheline Kai kunstikeskus. Kunagises Laeva süsteemide tsehhis — 100-aastases muinsuskaitsealuses hoones leiavad tööruumid vähemalt viis Eesti kunstiorganisatsiooni, avatud on tipptasemel näituseruumid ja sajakohaline auditoorium ning tegutseb rahvusvaheline residentuuriprogramm. Lisaks toimetavad maja esimesel korrusel erinevad toidustuudiod ja restoran.

Ekskursioonid L ja P kl 12, 13, 14, 15 ja 16. Külastame KAI kunstikeskust ja Valukoda. Kogunemine Peetri 11 maja ees.

Valukojast saab Proto avastustehas

Noblessneri üks suuremaid ajaloolisi tööstushooneid on valukoda — ajalooline Noblessneri laevatehase laevaehitustsehh ja värviliste metallide valukoda. Noblessneri valukoda oli see hoone, mis piirkonna tallinlastele tuttavaks tegi juba hulk aega enne kvartali uuestisünni algust: seal on toimunud nii suuri kontserte, teatrietendusi, moeüritusi, pidusid kui ka pidulikke vastuvõtte.
Insenertehnilises plaanis võimsast hoonest, mis sai valmis 1915. aastal, on saamas kogupere-keskus. Hoone rekonstrueerimisprojekti koostasid KAOS Arhitektid, kavandamisel lõi kaasa sama Taani inseneribüroo, mis vesilennukite angaaridegi autorina silma paistis.

Hooned on ehitatud omas ajas eesrindikult, kasutades raudbetoonist monoliitne raamkarkassi.
Ent ka majja sisse astudes, astub külaline sama ajastu atmosfääri. Proto eksponaadid räägivad ajast 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. Avastustehase ekspositsiooni ühe autori Andrus Kõresaare sõnul sai avastustehase idee alguse asukoha ajaloost. “Meie eesmärgiks on taaselustada hoone algne funktsioon ja luua salapärane tehas, kus teadlased üle maailma on kogunenud, et katsetada uusi leiutisi. Virtuaalreaalsus on väga kaasaegne ja hea vahend nende leiutiste sisu ja funktsiooni edasi andmiseks,” rääkis Kõresaar.

Keskuse eksponaadid jagunevad kaheks. VR ehk virtuaalreaalsuse prillidega saab külastaja tehisreaalsuses näha enda ümbrust 360 kraadi ulatuses ning osaleda, täites talle pandud ülesandeid. Niinimetatud “käed külge” eksponaatidel saab külastaja katsetada ning mõista füüsikalisi nähtusi hoopis uue nurga alt, mänguliselt ja põnevalt. Samas ei puudu keskusest ka hariduslik-ajalooline aspekt. Näiteks on eksponaatide juures ajaloolist tausta avavad videod.
Üks atraktsioon, mis keskusesse tuleb, on kuumaõhupall. “Inimene astub õhupalli gondlisse, paneb pähe VR prillid, järsku hakkab puhuma tuul, tekib väike vibratsioon ning inimesel tekib tänu VR tehnoloogiale tunne, nagu ta päriselt lendakski,” kirjeldas Kõresaar.

Proto avastustehas on unikaalne kogu Euroopas. Lähimad sarnased keskused asuvad Dubais ja New Yorgis. See on paik, kus kohtuvad minevik ja tulevik, eesmärgiga kasvatada külastajate huvi tehnoloogia vastu.

Lisaks ekspositsioonile asuvad Noblessneri valukoja hoones suur black box- tüüpi ürituste saal, kaks konverentsiruumi, õppeklassid, kohvik ja meenete pood. Avastustehase pindala on kokku 3500 ruutmeetrit, millest ekspositsiooni ala on 1600 ruutmeetrit. Proto avastustehas avatakse külastajatele 19. oktoobril 2019. Keskus ootab esimesel kalendriaastal 120 000 külastajat.

Ekskursioonid L ja P kl 12, 13, 14, 15 ja 16. Külastame KAI kunstikeskust ja Valukoda. Kogunemine Peetri 11 maja ees.

LOE VEEL: