Arhitektuuripreemiatele on tänavu nomineeritud 65 tööd


Arhitektuuripreemiatele on tänavu nomineeritud 65 tööd
Foto: Tänavune nominent Põlva keskväljak (Tõnu Tunnel)

Arhitektuurivaldkonna loomeliidud ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital valisid välja 2019. aasta arhitektuuripreemiate nominendid, kellest parimaid autasustatakse aasta lõpus Tartus toimuval auhinnatseremoonial. Nominentide hulka pääsesid mitmed avalikud objektid ja linnaväljakud, restoranid, bürood, eramud ja näitused.

Arhitektuuripreemiatele esitati tänavu ligi 200 ettepanekut, mis on läbi aegade suurim kandidaatide arv. Žüriide tihedale sõelale jäi 65 teost, laureaadid kuulutatakse välja Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ühisel auhinnatseremoonial 6. detsembril Tartus Kammivabrikus.

2019. aasta arhitektuuripreemiate kuraatori Aljona Galazani sõnul on kõik valitud teosed tunnustust väärt. „Tervikuna näitavad nominendid meie arhitektide kõrget taset, loovust ja võimekust luua mitmekesine ja ainulaadne ruum kõigile. Sel aastal on preemiatele nomineeritud avalikud sise- ja väliruumid ning hooned, mis on rõõmustav, sest just nii jõuab tipptasemel ruumiloome inimeste vaatepilti ja elukeskkonda,“ rääkis Galazan. „Meie arhitektide tööd ja loomingut teadvustatakse, väärtustatakse ja võetakse järjest rohkem omaks. Kvaliteetne ruum harib, arendab head maitset ja tõstab kultuuritaset. Selle nimel me töötamegi.“

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiatele on nomineeritud seitse eramut üle Eesti: Kloogarannas, Murastes, Nõmmel, Pirita-Kosel, Põllils, Saastnas ja Tilgus. Lisaks kolm avalikku objekti: Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal, Eesti Kunstiakadeemia uus hoone ning Arvo Pärdi keskus.

Seotud lood:

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia nominentide hulgas on Põlva ja Valga keskväljakud, Pärnu iseseisvuse väljak, kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel, Koidula ja Jannseni mälestusväljak Tartus, Lääne 11a mänguväljak Tartus, Paide keskväljaku ruumieksperiment ning Balti paviljon Veneetsia arhitektuuribiennaalil.

Foto: Põlva keskväljak (Tõnu Tunnel)

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiate nominendid avalike objektide hulgas on Tallinna Tehnikakõrgkooli uuenemine, Eesti suursaatkond Moskvas, Eesti Kunstiakadeemia uue hoone sisearhitektuur, Theatrum, Arvo Pärdi keskus, Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakond, Suure-Jaani tervisekoda, Sisekaitseakadeemia uus peahoone, Harjumaa kohtuhoone, IT-agentuuri uus peahoone ja Rapla riigigümnaasium. Lisaks on sisearhitektuuri aastapreemiatele nomineeritud restoranid Tokumaru (kaubanduskeskuses T1 Mall of Tallinn), R14, Pomo, Ülo ja meelelahutuskeskus FORREST; bürood FRAKTAL, ARSPROJEKT, Codeborne; Toom-Kuninga 21 korterelamu, Park Hotel Viljandi ning näitused „Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile“, „MOEJOON: pidulik rõivamood 1920-1940“, „Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast“ ning Bernt Notke maali „Surmatants“ uus ekspositsioon ning ekspositsiooni tarbeks projekteeritud pink.

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali tänavuste aastapreemiate nominentide sekka jõudsid Eesti Kunstiakadeemia uus hoone, Arvo Pärdi keskus, Suure-Jaani tervisekoda, Haapsalu piiskopilinnuse külastuskeskus-muuseum, Eesti suursaatkond Moskvas, kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel, Valga ja Võru keskväljakud, Roseni hotell-korterelamu-büroohoone, Maakri kvartal ja Park Hotel Viljandi. Kultuurkapitali aastapreemiatele kandideerivad samuti näitused „Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile“, „Liginull”, „Nõrk monument“, „Uude Maailma! Eesti arhitektid Torontos“, „Uuri ruumi!“, Bernt Notke maali „Surmatants” uus ekspositsioon Niguliste muuseumis, raamat ja välinäitus „Tartu Toomkirik“ ning nimeliselt Jaak-Adam Looveer ja Ilona Gurjanova.

  • Arhitektuurivaldkonna loomeliitude ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ühiseid aastapreemiaid antakse tänavu välja juba viiendat korda. Arhitektuuripreemiate auhinnatseremoonia peakorraldaja on sel aastal Eesti Maastikuarhitektide Liit. Preemiate väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.