Ajalooline bassein päästeti puiduga

Detailelemendid ühendavad endas traditsioonilise disaini ja kaasaegsed konstruktsioonid. Hamburgi vanim ujulakompleks Kaifu-Bad on kaitsealune mälestis aastast 1895. Varisemisohus katuse tõttu oli hoone pikka aega suletud. Renoveerimisprojekt oli aga keeruline: ühelt poolt tuli arvestada kaitsealuste väärtuste, soolase vee ja kõrge niiskustasemega, teisalt aga kaasaegsete jätkusuutliku ehituse standarditega.

Tavapäraste meetodite või teraskonstruktsioonide toel seda teha polnud võimalik. Nii leitigi lahendus hoopis puitdetailelementidest.

Puit kaitseb igati niiskuse ja korrosiooni eest

Renoveerimise käigus tehti ühest ujula basseinist unikaalne soolveebassein. „See, mis esmapilgul tundub imelihtne, on arhitekti silmis tegelikult erakordselt keeruline,” räägib Manfred Voss nimekast arhitektuuribüroost MRLV. „Soola sisaldus vees on 6%, mis mõjub inimestele hästi, ent terasele ainult halvasti. Nii põhjustab sool ühel hetkel paratamatult korrosiooni. Seega teadsime algusest peale, et standardlahendustele siinkohal loota ei saa.”

Katuse vanad kahjustatud fermid tuli asendada terasevaba konstruktsiooniga. Arhitekt tegi koostööd ehitusinsener Stefan Heidrichiga büroost WTM Engineers. Kogu renoveerimise käigus ei kasutatud ühtegi metall-liigendit. Peamiseks ehitusmaterjaliks valiti puit, kuna see oli ainus võimalus tulla toime suurte temperatuurikõikumiste, kõrge niiskustaseme, soolase ja kloorivee korrosiivse mõjuga. „Tööstuslikult valmistatud ja tugevad Kerto-Q puitkonstruktsioonid aitasid jõuda tõhusa lahenduseni. Nii õnnestus meil välja töötada antud hoonele iseäralik kujundus, mis vastas nii struktuursetele kui ka majanduslikele tingimustele,“ lisab Voss.

MetsäWood