Vesilennukite angaari projekteeris ja ehitas aastatel 1915-1917 tolleaegsesse Miinisadamasse Taani firma Christian & Nielsen. Õhukene koorik-konstruktsioon on selleaegse raudbetooni teooria ja praktika üks silmapaistvaim saavutus kogu maailmas. Üheks taastamistööde suuremaks väljakutseks kujunes angaari kuplitesse tekkinud pragude täitmine — konstruktsioonile ohtlike pragude pikkuseks mõõdeti kokku 3,6 kilomeetrit. Kõik praod õmmeldi metallvarrastega kinni ja täideti spetsiaalse seguga. Kuplite alla on lisatud uus raudbetoonkiht, mis on taastanud nende tugevuse. 

Žürii arvates on selles rekonstrueerimistöös innovatsiooni rohkem kui paljudes uutes ehitistes. Žürii esimees Aadu Kana sõnul nimetavad eksperdid vesilennukite angaari restaureerimisprotsessi vägiteoks, kuna neid angaare polnud 95 aasta jooksul peaaegu üldse remonditud ja nende seisukord oli ülihalb. Üheks selle meie oludes enneolematu rekonstrueerimisprotsessi eestvedajaks oli Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger, kes on 11 aasta jooksul Lennusadama angaaride uurimise ja rekonstrueerimise võimalikuks saamisega tegelenud.

Tänavu kolmeteistkümnendat korda korraldatud konkurss tutvustab avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ja tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali — võimalusterohket ja vormitavat betooni. Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2012. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

Aasta betoonehitise 2012 nominentidega saad tutvuda siin.

Allikas: Eesti Betooniühing