Milliste sõnadega ennast tutvustaksid?

Tundlik, asja olemust rõhutav modernne puudutus. Oma loomingus olen palju tegelenud mälestiste ja ajalooliste interjööridega, andes neile uue hingamise. Katsun tabada vana hoone olemust, lisades sellele uue, tundliku ja mängulise kihistuse. Moodsa ja vana kombineerimisega püüan luua uue kvaliteedi, nii et mõlemad kihistused annavad üksteisele ruumi ja moodustavad terviku.

Kust kõik alguse sai ja mis on teinud sinust selle, kes oled?

Selge visioon sisearhitekti ametist tekkis juba keskkoolis. Ruumiga tegelemine huvitas mind väga ja soovisin sellesse rohkem süveneda. Minu teekonda ja käekirja on kõvasti mõjutanud koostöö kolleegi ja KAOS Arhitektide partneri Margit Aulega. Kümme aastat kestnud koostöös oleme üksteist loominguliselt täiendanud ja suunanud.

ESL 2014-2015 Parim ajalooline interjöör Energia Avastuskeskus  Margit Aule, Margit Argus, Pelle-Sten Viiburg, Sander Aas

Kuidas on möödunud sinu loomingulised aastad sisearhitektina?

Eesti oma väiksuselt on selle valdkonna spetsialistidele hea stardilaud. Noored saavad juba ülikoolis olles reaalsetes objektides kätt proovida ja oma ideid realiseerida. Minagi alustasin ülikooli kõrvalt KOKO arhitektidega kõrvuti töötades — mind usaldati kohe suurte objektidega tegelema. Sealt pärineb kindlasti ka minu kirg töötada just avalike ja mängulisemate ruumidega. Olen saanud ennast realiseerida väga eripalgeliste interjööride loomisel, kus sisu ja vorm on väga erinevad. Seepärast on ka raske öelda, milline on minu käekiri, kuna lähtun ennekõike just hoone funktsioonist, olemasolevast olukorrast ja kliendi eesmärkidest.

Milliste raskustega oled silmitsi seisnud ja kas on asju, mida oleksid soovinud teada juba karjääri alguses?

Ehitussektor on küllaltki vastutusrikas ja pingeline. Stressi ja magamata öid on olnud palju. Kuna saan aga tegeleda sellega, mis on ka minu hobi, kirg ja armastus, naudin oma tööd väga. Kindlasti tuleb ette ka mõõnaperioode, kuid raskused ongi ületamiseks. Kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et see on loominguline ja lõbus eriala, kuid reaalsuses on töö küllaltki tehniline ja täpsust nõudev. Aga eks ma olen natukene selline pea ees tundmatus kohas vette hüppaja ja suured väljakutsed pigem innustavad.

Kas sul on välja kujunenud efektiivne töörutiin? Milline?

Rutiin kindlasti on ja eks see ka distsiplineerib. Ja rutiin on kindlasti ka täiesti erinev: kui on projekti tähtajad, siis on vaja olla klammerdunud oma arvuti külge, muul ajal pigem suhtlus klientidega, lepingud, hinnapakkumised. Õnneks on töö siiski küllalt vaheldusrikkust pakkuv, kolleegid ja tellijad piisavalt karismaatilised, et pigem saan öelda rutiin heas mõttes.

Kas mõtled tööd tehes keskkonnasäästlikkusele? Kuidas?

Hea, kvaliteetne ja ajas püsiv ruum on juba suur võit keskkonnasäästlikkuse suunas. Inimestele loodud meeldiv keskkond on inspireeriv ja motiveeriv. Hästi läbimõeldud disain, funktsionaalsus, lihtsus, naturaalsed materjalid loovad ruumile pikaealisuse.

Mis või kes inspireerib?

Inspireerib loodav keskkond ise. Kui tuleb uus töö, siis proovin alati luua interjöörile tugeva kontseptuaalse selgroo, mis kannab projekti lõpuni. Loo jutustamine on võti, mida kasutan, ja selle baasilt on kliendiga lihtsam dialoogis olla ning oma valikuid põhjendada. Sõltuvalt ruumide funktsioonist ja eesmärgist, on ruumilised sekkumised erinevad. Näituse või sõuruumiga saab rohkem manipuleerida, sekkumised on suuremad ja tuntavamad. Kodu või tööruumid, kus inimene pikalt viibib, on pigem rahulikud ja taustsüsteemi loovad. Mulle endale on olulisim säilitada oma töö juures atraktiivsus, siis peab ka idee olema projekti algstaadiumis mind ennast inspireeriv.

Eesti suursaatkond Londonis. Arhitektuur: Pelle-Sten Viibur (Doomino Arhitektid), Sisearhitektuur: Margit Argus, Margit Aule, Kaur Käärma (KAOS Arhitektid)

Milline on suurem eesmärk? Mis on see, millega soovid meelde jääda?

Suurem eesmärk on luua kvaliteetne avalik ruum, mis kõnetab ja pakub elamusi. Et inimesed väärtustaksid keskkonda, kus nad igapäevaselt viibivad, elavad ja töötavad. Ruum, milles viibime on nagu toit — see peab olema kvaliteetne ja pakkuma elamusi. Elu on liiga lühike, et “kiirtoitu” tarbida. Eks see kõik mõjutab ka enda suhtumist ellu ja maailmavaatelisust. Arvan, et ruum, kus viibime, mõjutab meid väga palju.

Kuidas elab meie sisearhitektuur ja kas on põhjust tunda muret või rõõmu?

Eesti sisearhitektuur on väga heal tasemel, kõrgelt kvalifitseeritud ja andekaid sisearhitekte on palju. Ja õnneks jätkub ka tellijaid, kes usaldavad ja tulevad arhitektide lennukusega kaasa.

Milline on sinu soovitus alles kraadi omandavale kolleegile?

Palju püsivust, julgust ja enesekindlust.

Milline on sinu enda loomingu lemmikobjekt? Miks?

Eks kõik objektid on omamoodi armsad ja lemmikut valida on raske, aga viimasel ajal valminud objektidest kindlasti Eesti saatkond Londonis. Saatkonnahoone asub Kensingtoni linnajao identsete viktoriaanlikke villade reas, kuid saatkonna sisemuses avab endas vaikse ja salapärase oaasi, mis räägib looduse kaudu Eesti lugu. See mõjub nagu sõõm värsket õhku kärarikkas suurlinnas. Erakordselt hea meel on tõdeda, et Eesti julges oma otsustes välisesinduste disainist eristuda, rõhudes meie omanäolisele loole ja selle tänapäevaselt värskele väljendusele. Tükike maagiat, ajalugu, innovaatilist mõtlemist ning loovust pakendatuna maitsekasse vormi on ideaalne visiitkaart, mis kannab uhkusega meie eripära maailma laiali.

LOE VEEL: