Milliste sõnadega ennast tutvustaksid?

Olen KOKO arhitektide asutaja ja partner koos Andrus Kõresaarega. Loen oma tugevusteks osalemist projektide algfaasis, kontseptsioonide, linnaehituslike lahenduste koostamisel ja hoonete „selgroo” paika panemisel.

Kust kõik alguse sai ja mis on teinud sinust selle, kes oled?

Päris alguse sai asi põhikooli ajal, kui mulle meeldis Salvo klotsidest (tollal Legosid polnud) erinevaid struktuure ehitada. Tõsisemaks läks kõik keskkooli ajal, kui praegu tuntud arhitekt Lembit-Kaur Stöör kutsus mind legendaarse õpetaja Rein Grünbachi juhitud kunstiringi. Edasi oli juba loogiline minek EKA-sse ja seal sai viimasel kursusel osaletud Andrus Kõresaarega EXPO 2000 võistlusel, mille lõpptulemuseks oli KOKO arhitektide asutamine. Praeguseks on Andrusega KOKOt veetud 18 aastat.

Aqva hotelli juurdeehituse projekt Rakvere vanalinnas, mille topeltfassaad on inspireeritud hotelli nimest, valmis koos Indrek Mikuga.

Kuidas on möödunud sinu loomingulised aastad arhitektina?

Me sattusime huvitavasse perioodi, kus koolipingist tulnuna tuli hakata kohe päris asjadega tegelema. EXPO2000 andis tõuke, mida ei saa alahinnata. Sealt said alguse kontaktid, mis on tänapäevani aktiivsed. Tänu EXPOle oli meil tihe koostöö Andres Kogeriga, mille tulemusel valmis ainulaadne Fahle maja ja põneva lahendusega Kuldala elurajoon. Fahle majast sai alguse armastus vanade majade vastu, mis jätkus Rotermanni laudsepatöökoja ja elevaatoriga, Lennusadama ja teletorniga. Vanadele majadele uue elu andmine jätkub ka nüüd — eelmisel aastal avatud Balti jaama turg on selles osas kõige silmapaistvam näide. Paljud meie projektid ongi kas otseselt olemasolevate hoonete rekonstrueerimised või asuvad väljakujunenud keskkonnas.

Rotermanni laudsepatöökoja projekt valmis koos Andrus Kõresaarega ja jõudis Euroopa Liidu Mies van der Rohe nimelisele arhitektuuriauhinnale, kandideerides 50 parima hulka.

Milliste raskustega oled silmitsi seisnud ja kas on asju, mida oleksid soovinud teada juba karjääri alguses?

Loomingulistel inimestel tuleb ikka ette mõõnaperioode, kus asjad ei õnnestu või võtavad aega enam, kui arvatud. Tänu sellele, et arhitektuur on meeskonnatöö ja meil on väga hea meeskond, on kriisid ületatud.

Kas sul on välja kujunenud efektiivne töörutiin? Milline?

Nädala sees on tavaliselt päevad küllalt hakitud nii koosolekute, ametkondades käimiste kui ka muude kiirete teemadega. Põhjalikku süvenemist vajavate teemadega tegelen tavaliselt õhtuti ja nädalalõpul. Olen pigem õhtu- kui hommikuinimene. Kui midagi on vaja valmis saada, siis olen võimeline ka varaste hommikutundideni töötama.

Kas mõtled tööd tehes keskkonnasäästlikkusele? Kuidas?

Paljud meie projektid on seotud olemasolevate hoonete rekonstrueerimisega. Juba see on üks keskkonnasäästlikkuse aspekt — kasutada ära olemasolevat, mitte lammutada. Uute hoonete puhul tagab keskkonnasäästlikkuse eelkõige efektiivsete ja energiasäästlike lahenduste kavandamine.

Vabriku 33 kortermaja projekt valmis koos Tõnis Kimmeliga ning pälvis Tallinna kultuuriväärtuste ameti tunnustuse kui parim uusehitis miljööväärtuslikus piirkonnas.

Mis või kes inspireerib?

Iga objekti inspiratsiooniallikas on veidi erinev. Kõige tugevama tõuke annab olemasolev keskkond ja koha ajalugu, inimesed, kes hoonet või linnaruumi kasutama hakkavad. Seejuures on oluline lisada olemasolevasse midagi uut ja värsket, tulevikku vaatavat.

Milline on suurem eesmärk? Mis on see, millega soovid meelde jääda?

Olen ühiskondlikult aktiivne, osaledes nii arhitektide liidu eestseisuse kui ka mitmete töögruppide töös. Lisaks olen sekkunud aktuaalsetesse linnaehituslikesse teemadesse, võin näitena tuua Porto Franco ja Reidi tee lahenduse. Kui näen, et mõni oluline asi läheb vales suunas, siis leian, et pean panustama, et see tagasi ree peale saaks.

Kuidas elab meie arhitektuur ja kas on põhjust tunda muret või rõõmu?

Ma arvan, et üldiselt on põhjust rõõmu tunda — meil on väga häid arhitekte ja väga omanäolisi objekte, alates Sille Pihlaku ja Siim Tuksami tulevikku vaatavatest installatsioonidest ning lõpetades KAVAKAVA äärmiselt õnnestunud Tartu ülikooli Narva kolledžiga. Kahjuks kohtab ka väljakujunenud linnaruumi mittesobivaid hooneid, näiteks mõningad miljööväärtuslikku Kadriorgu kerkinud uusehitised. Ma loodan, et see on ühekordne „lastehaigus” ja saab läbi põetud.

Milline on sinu soovitus algajale kolleegile?

Kui tunnete, et valitud eriala on õige, siis usun, et panustate sellesse täielikult. Kindlasti soovitan õpingute ajal laias maailmas kogemusi omandada, seda nii õppides kui ka töötades.

Balti jaama turu rekonstrueerimisprojekt valmis koos Lembit-Kaur Stööri, Martin Tago, Maia Grimitlihti ja Andrus Kõresaarega. Rohkelt erinevaid tunnustusi saanud objekt on suurepärane näide tellija Astri Kinnisvara, Mapri Ehituse ning linnaametite, kohalike elanike ja arhitektide koostööst.

Milline on sinu enda loomingu lemmikobjekt? Miks?

Kui üks esile tuua, siis tooksin Fahle maja kui üks võimsamaid ja omanäolisemaid maamärke Tallinna väravas. Samas on kõik nii fotodel esitatud kui ka teised valminud objektid oma looga ja meeldejäävad.

LOE LISAKS: