Ruumist pidid kaduma paksud tolmukoguvad vaibad ja kardinad, samuti raskelt korrastatav nikerdatud mööbel ja tumedad värvid.

Berliini 1930. aastate Gleiseri kaubamaja kataloogis pakutav nn Marie Antoinette'i magamistuba.

Levinud põhitõed

Autoriteetne Saksa arhitekt ja teoreetik Hermann Muthesius sõnastas põhinõuded: „See intiimne ruum peab olema eraldatud, mugav, puhas, hästi tuulutatav ja korrastatav. Kindlasti ka esteetiline ja moodne, sest seal veedab ju inimene umbes kolmandiku oma eluajast. Ärgata on hea, kui aken paikneb paralleelselt voodiga ja avaneb hommikukaarde. Ka uks peab paiknema nii, et sisseastuja pilk kohe voodile ei langeks, voodite kohal võiksid olla valgustid. Mööbel olgu võimalikult lihtne ja soovitavalt nikerdisteta.” Veel rõhutab ta, et puhtusemuljet süvendavad heledad värvid, iseäranis valge — heledad peaksid olema nii mööbel, tapeedid kui ka tekstiilid. Saksa arhitekti raamatud olid Eestiski kättesaadavad-loetavad ning selliseid õpetusi võib pea sõna-sõnalt lugeda ka siinseist sisustusnõuandeist.

Gondel sobis nii peeglilaua juurde kui ka ahju äärde selja soojendamiseks.

Edasi loe ajakirja Kodu & Aed veebruarinumbrist, kust leiad veel ideid kuningliku magamistoa kujundamiseks, parimad panipaigad, mõnusa voodipesu, suurepärased ahjud, korteri Kadriorus, uue eramu Nõmmel, loova ja praktilise aiavalguse, külmakindlad kaktused, mäega aia Noarootsis ja unistuste talveaia. Lisaks isetegemisõpetused kruusimuhvi, tehnošiki riidenagi, kaktuste miniaia valmistamiseks ning retseptid Eesti sünnipäeva tähistamiseks.

Sirvi ka raamatut „Toast tuppa. Eesti linnakodu lugu“ (Mirjam Peil, Toomas Zupping).