Kinnisvaratehingute arv on kriisi tõttu langenud, aga kas ka hinnad?


Kinnisvaratehingute arv on kriisi tõttu langenud, aga kas ka hinnad?
Foto: Unsplash

Koroonakriis pani tervele maailmamajandusele paraja põntsu, puutumata ei jäänud loomulikult ka kinnisvarasektor. Tehingute arv on paarikümne protsendi võrra langenud, aga kas ka hinnad?

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kinnisvarasektor on siiani meeldivalt pehmelt maandunud. „Ütlen otse — paduoptimismiks pole mingit põhjust, aga praegu võivad varaomanikud rahulikumalt hingata, sest tehingute arvu väga järsk langus oli ajutine ja hetkel näib, et elu läheb ka kinnisvaraturul omas rütmis rahulikult edasi, ostjad on turul tagasi ning naudivad hinnakauplemist täiel rinnal,“ rääkis ta.

„Massilist hinnalangust pole toimunud, pigem kohendatakse juba eriolukorra eelseid ulmelisi lootusi realistlikeks, siiski täheldame mõningates piirkondades kuni 10%-list tehinguhindade alanemist. Selle ongi põhjustanud ostjate senisest agressiivne kauplemine, aga arvestades koroonakriisi massiivsust, on langus olnud väga leebe,“ selgitas Sooman.

„Küll aga ei saa üle ega ümber sellest, et kui ühiskond uute nakkuskollete tõttu uuesti lukku keeratakse, ulatub tugevalt kõrvetada saanud turismisektori põrgukuumus kindlasti ka mujale, sealhulgas kinnisvaraturule,“ lisas Sooman.

Supermajandused ägavad kriisis — milline on selle mõju Eestile?

Ehkki Eestis on koroonaviirus enam-vähem kontrolli all, ei tasu unustada, et neli supermajandusega riiki ägavad viiruse tõttu sügavas madalseisus ja seetõttu on ohus terve maailma majanduskeskkond.

Seotud lood:

USA, Brasiilia, India ja Venemaa on suurima nakatunute arvuga riigid maailmas. Samas kuuluvad kõik neli maailma 11 suurima majanduskeskkonnaga riikide hulka ja kui seal viiruse levikut kontrolli alla ei saada, võib see mõjuda kogu maailmale küllaltki laastavalt.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et ilmaasjata ei võrdle juhtivad analüütikud praegust maailmamajanduslikku seisu teise maailmasõja või suure depressiooniga. „Eelmise ülemaailmse majanduskriisi käivitas vaid kahe USA panga kokku kukkumine. Tänane olukord ei ole maailmas kuidagi võrreldav paari pangajuhi kehvade otsustega, vaid on kordades keerulisem — osad sektorid on kaotanud täielikult käibe, turism on sisuliselt olematu, eksport on saanud tugeva löögi ja lõpuks kandub see piltlikult öeldes lõunapooluseni välja,“ sõnas Sooman.

„Eelmisest kriisist õppisime eelkõige seda, et kui keegi viskab tiiki kivi, siis ka selle kõige kaugemas sopis ehk ka Eestis toimub lainetus hoolimata sellest, et siseriiklikult selleks justkui põhjust pole,“ nentis Sooman.

„Soovitan kõikidele kinnisvarasektoris tegutsejatel hoida hetkel kindlat meelt — kui kodu on vaja osta, tuleb see niikuinii ära osta, aga vaba raha niisama laristamise asemel tuleks see hoida hädaolukorraks, kui töökoht peaks kaduma ja laenumaksed tahavad tasumist,“ ütles ta.

Sooman lisas, et kuna maailm hakkab tasapisi koroonaviirusega kohanema, siis ei pruugi lainetus olla üldse kõike enda alla mattev, kuid igaks juhuks tasub selleks siiski valmis olla. „Praegu on märksõnaks targad investeeringud ja säästmine, mitte viimase raha eest endale uue televiisori ostmine.