VVV reegel – Ventileeri Vastavalt Vajadusele. Alati pole vaja maksimaalselt ventileerida ning lokaalseid seadmeid ei maksa karta

 (6)
VVV reegel – Ventileeri Vastavalt Vajadusele. Alati pole vaja maksimaalselt ventileerida ning lokaalseid seadmeid ei maksa karta
Shutterstock

Ventilatsiooni projekteerimisel kehtivad mitmed normid ja määrused, mida projekteerijad jälgivad, teinekord isegi liigagi täpselt. See, et Eestis on üks halb kogemus nn lokaalsete seadmetega, ei tähenda veel, et lokaalsed seadmed ei sobi.

Tsentraalsed ventilatsioonisüstemid projekteeritakse vastavalt normidele ja ruumide kasutusotstarbele ning maksimaalse vajaduse järgi. Arvestamata jäävad aga võimalused, kui meil polegi vaja maksimaalselt ventileerida.
Kui klassiruumis on 20 kohta, siis projekteeritakse sinna ka vastav õhuvahetus, kuid ei arvestata mitu tundi klass päevas töötab ja kui palju õpilasi seal momendil on. Sama kehtib ka korterite ja elumajade puhul. Elutuba on eluruumide suurim tuba ja sinna projekteeritakse suurim õhuvahetus kuid kas teame kui palju me tegelikult elutoas viibime? Öösel oleme magamistoas, päeval tööl ja koolis jne.
Mis on meie elutoa tegelik õhuvahetuse vajadus? Joonistades meie tegelikud vajadused graafikul välja on säästuvõimalused selgelt näha. Elutoas 2/3 ja magamistoas 1/3 õhuvahetuse vajadusest on võimalik säästa. Teades, et ventilatsioon on piisavalt kallis, on põhjust seda ka jälgida ja reguleerida.

Vajaduspõhist juhtimist ei kasutata

Tsentraalsete süsteemide reguleerimine ja vajaduspõhiselt juhtimine on veel piisavalt kallis ja keeruline, seepärast seda ka ei kasutata. Ka klient ei ole valmis kallimaid süsteeme tellima, sest ei mõista lõpuni nende eeliseid või lihtsalt eelarve ei luba.
Kahjuks leiab väga vähe kasutust selline väljend nagu „vajaduspõhine ventilatsioon“. Meie arvamusliidrid ja projekteerijad pööravad sellele liiga vähe tähelepanu.
Sellist vajaduspõhist ventilatsiooni (VVV ehk Ventileeri Vastavalt Vajadusele) on oluliselt lihtsam teostada lokaalste soojustagastusega seadmetega. See, et Eestis on üks halb kogemus nn lokaalsete seadmetega, ei tähenda veel, et lokaalsed seadmed ei sobi. Seni, kuni ei selgitata ja ei tunnistata tehtud vigade tegelikke põhjuseid, on väga raske edasi liikuda.
Lokaalstetel seadmetel on mitmeid olulisi eeliseid võrreldes tsentraalsetega. Näiteks:
* Puudub pikk torustik, seega kulub 1/3 elektrienergiat vähem sama koguse õhu vahetamiseks.
* Võimaldab valida õhuvahetus koguseid vastavalt vajadusele ise ja kohapeal.
* Puudub vajadus põhjaliku projekteerimise järgi sest õhukogused valitakse kohapeal vastavalt vajadusele.
* Puudub lisa elektri kütekeha, et seade talvel töötaks.
* Puudub vajadus hoolduslepingule spetsialistiga. Filtreid saab igaüks ise vahetada.
Leian, et teatud lokaalsed seadmed sobivad väga edukalt korterite, eramajade, lasteaedade ja teiste ruumide säästvaks ventileerimiseks.
Projekteerijad võiks neid julgemini kasutada. On lihtsam projekteerida, võimalikke vigu projekteerimisel esineb ka vähem, kliendile kasutamisel soodsam ja jälgib kliendi vajadusi paremini.
Valmis ehitatud ja häälestatud tsentraalne süsteem on väga haavatav ekspluatatsioonis, sest ühe punkti täiendav reguleerimine või sulgemine viib kogu süsteemi tasakaalust välja. Seega loota, et kortermaja tsentraalne süsteem töötab aasta pärast samas režiimis, kuhu ta häälestati, on üsna lootusetu.
Seega julgen soojalt soovitada lokaalseid seadmeid, mida juhivad niiskuse, CO2 ja õhukvaliteedi andurid või on nupuga kohapeal juhitavad.

Ehitus ja Remont